Leht: järgmisele NATO tippkohtumisele Soomet ja Rootsit ei kutsuta, osa liikmesriike oli vastu
Kuigi Soome ja Rootsi kaitseminister olid neljapäeval Brüsselis ühise laua taga koos NATO kolleegidega, siis järgmisele alliansi tippkohtumisele pole nad kutsutud. Diplomaatiliste allikate kinnitusel oli põhjuseks see, et osa NATO liikmesriike ei soovinud, et allianssi mitte kuuluvate riikide esindajad võtavad osa "pereringis" toimuvast kohtumisest.
Neljapäeval olid Soome kaitseminister Jussi Niinistö ja tema Rootsi kolleeg Peter Hultqvist kohal kaitseministrite kohtumisel eelkõige seetõttu, et arutati NATO ja Euroopa Liidu koostööd. Kohal viibis näiteks ka Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini, kirjutas ajaleht Helsingin Sanomat (HS).
Soome ja Rootsi esindajad on alates eelmisest osalenud mitmetel tipptasemel ja suletud NATO kohtumistel - nii välisministrite, kaitseministrite kui ka suursaadikute tasandil.
Soome diplomaatide sõnul on osavõtt olnud tähtis juba kas või seetõttu, et osalemine NATO õppustel ja muudes tegevustes on samuti sagedasemaks muutunud. Kaks riiki on olnud kohal näiteks siis, kui arutatud on Läänemere piirkonna julgeolekut või - nii nagu neljapäeval - NATO ja EL-i koostööd.
Koostöö Euroopa Liiduga oli peamiseks teemaks ka juulis, kui president Sauli Niinistö võttis osa NATO Varssavi tippkohtumisest. Muuhulgas rääkis Soome riigipea sellel kokkusaamisel ka oma kahepoolsest kohtumisest Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ning viimasele tehtud ettepanekust Läänemere piirkonna lennuliikluse turvalisust suurendada.
Seega on koostöö ühelt poolt Soome ja Rootsi ning teiselt poolt NATO vahel muutunud lühikese aja jooksul nii tihedaks, et senist kohtumiste korraldust on paljud hakanud pidama juba tavapärasena. HS-i kinnitusel aga nii see kindlasti ei ole ning nüüd on sellesse tulemas vähemalt paus.
Ettepanek kaasata Soome ja Rootsi ka järgmisel aastal Brüsselis toimuval NATO tippkohtumisel toetust ei leidnud. "Osa liikmesriike ütles, et see ei sobi," kinnitasid allikad NATO peakorterist HS-ile.
Ametlikult NATO esindajad seda väidet siiski ei kinnitanud ja selgitasid, et mingit otsust järgmise tippkohtumise detailide asjus pole veel tehtud. Samas rõhutasid nad, et otsuse jaoks on vaja kõigi 28 liikmesriigi toetust.
Väidetavalt suhtuvad Venemaa suhtes kriitilisemad liikmesriigid skeptilisemalt ka Soome lennuturvalisuse algatusse. Diplomaatilised allikad, kes kommenteerisid Soome kõrvalejätmist tippkohtumiselt, viitasid just nimelt ka lennuturvalisuse algatusse ning põhjendasid, et tippkohtumine tuleks korraldada "pereringis".
"Osavõtt Varssavi tippkohtumisest oli poliitiline tipphetk," märkis üks allikatest.
Ajalehe andmetel polnud Soome esindajad enne selle nädala kaitseministrite kohtumist veel teadlikud, et senisesse kohtumiste formaati võib muudatus tulla. Samas rõhutati Soome NATO esindusest, et iga kohtumise puhul tehakse otsus osalemise kohta nagunii eraldi.
Neljapäeval kaitseministrite kohtumisest osa võtnud Jussi Niinistö märkis, et osavõttu ei tohi kindlasti segi ajada NATO liikmeks olemisega.
"Loomulikult on see märkimisväärne foorum, kuhu Soome ministritel oleks võimalus pääseda, kuid teisalt ei tohiks olla mingeid illusioone, justkui me oleksime mingi laua ääres, kus otsustatakse NATO asju," sõnas ta.
Toimetaja: Laur Viirand