Ahtisaari: Soome oleks pidanud juba ammu NATO-ga liituma, Rootsi järel ei maksa oodata

Soome endine president Martti Ahtisaari 2009. aastal. (Foto: Reuters/Scanpix)
4.10.2016 14:10
Rubriik: Välismaa

Soome endine president Martti Ahtisaari leiab oma täna ilmunud raamatus, et Soome oleks pidanud juba ammu NATO liikmesust taotlema ning see samm tuleks teha ootamata ära Rootsi seisukohta. Samuti rõhutas ta, et Soome kodanikke on välispoliitikat puudutava diskussiooni käigus eksitatud.

"Mina unustaks rootslased ära. Ma teeksin neile sama, mida nemad tegid meile Euroopa Liiduga seotud protsessi ajal," kirjutab Ahtisaari oma raamatus "Kuidas siit edasi" ("Miten tästä eteenpäin"), vahendasid MTV-fi ja Kaleva.

Ahtisaari viitab siin 1990. aastale, kui Rootsi taotles Euroopa Ühendusega liitumist. Kuigi Rootsi oli varem lubanud, et teavitab Soomet oma plaanidest ette, siis reaalsuses Stockholm seda ei teinud.

Kevadel Soomes avaldatud NATO-teemalises raportis on märgitud, et Soome peaks tegema NATO-sse astumist puudutavad otsused koos Rootsiga.

Ahtisaari rõhutab oma raamatus ka lääneliku demokraatia tähtsust - Soome arengu õige suund asub tema hinnangul läänes.

"See peaks olema ilmselge, kuid alati see siiski nii ei ole. Seda nii laias maailmas kui ka kodumaal, kus kodanikke siseriiklikus diskussioonis eksiteele viiakse. Loba erapooletuse teemal jätkub," nendib ta.

"Erapooletuseloba" all peab Ahtisaari silmas avaldusi, mille kohaselt on Soome erapooletu riik, mis ei kuulu sõjalistesse liitudesse.

"Meil on olulisi ja mõjukaid jõude, kellel on raske leppida isegi sellega, et Soome on läänelik demokraatia ja mitte mingisugune erapooletu maa. Kas siin riigis on täiesti võimatu isegi selles küsimuses kokkuleppele jõuda?" küsib endine riigipea.

Ahtisaari peab selles olukorras üllatavaks, kuivõrd avalikuks on tulnud Soome praktiline sõjaline koostöö Ameerika Ühendriikidega.

"Mitte kunagi varem pole sõjaväelased olnud nii avameelsed kui nüüd, alustades juba kaitseväe juhatajast. On hämmastav kui otsekoheselt saab nendest asjadest tänapäeval rääkida," nentis Ahtisaari.

Soometumine jätkub endiselt, Balti riigid peaksid NATO-liikmesuse eest tänulikud olema

Samuti leidis Ahtisaari, et soometumine jätkub endiselt ehk ikka üritatakse Venemaale meele järele olla ning siseriiklikus poliitikas üritatakse ka Moskva abil võimu saavutada.

Ahtisaari sõnul oli omaaegne suhe Nõukogude Liiduga tekkinud olude sunnil ning seetõttu ongi äärmiselt kahetsusväärne, et selline poliitika jätkub ka tänapäeval.

"On oht, et aja jooksul hakatakse meid pidama veidrikuks. Kõigele lisaks veel täiesti põhjendatult. Just seetõttu ma arvan, et liitumine NATO-ga oleks tulnud teha juba tükk aega tagasi. Mitte seepärast, et Venemaa meid ohustaks, vaid selle nimel, et end soometumisperioodist lahti siduda," selgitas ta.

"Kõik mõtlevad selle peale, mida nad Venemaal arvavad, kui me nii teeme. Venemaa on juba näidanud, mida nad mõtlevad ja teevad. See, kes praeguses olukorras ei pürgi kaitsepoliitilisse liitu, on soometunud," sõnas Ahtisaari.

Küsimusele, kas Soome oleks pidanud liituma NATO-ga juba aastatel 1994-2000, mil tema oli president, vastas Ahtisaari, et siis oli see paraku võimatu - hea, et suudeti Euroopa Liitu pääseda.

Ahtisaari sõnul peaksid Balti riigid olema oma NATO-liikmesuse eest tänulikud ka temale, sest 1997. aastal kohtusid Venemaa president Boriss Jeltsin ja tema USA kolleeg Bill Clinton just nimelt Ahtisaari juures, et seal arutada NATO laienemist.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus