President Ilves europarlamendile: digitaalsest mahajäämusest võib saada Euroopa järgmine kriis
President Toomas Hendrik Ilves pidas täna kõne Euroopa Parlamendi ees, osutades Euroopa valupunktidele: euro nõrkus, migratsioonikriis ja digitaalne mahajäämus, millest võib kujuneda Euroopa uus suur kriis, kuivõrd alandab rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Esmalt vabandades oma külmetusest käheda hääle pärast, rõhutas Ilves, et täna seisab Euroopa silmitsi nähtustega, mida kümme aastat tagasi veel polnud, alates euro nõrkusest ja lõpetades migratsioonikriisiga, nentides, et mantrana rahust rääkiv Euroopa ei saa enam probleemide lahendamist edasi lükata.
President Ilves rõhutas korduvaid aplause teeninud kõnes, et Euroopale on kätte jõudnud murdepunkt, mis otsustab selle tuleviku. Ta kutsus Euroopat üles loobuma jaanalinnupoliitikast ja näpuga näitamisest ning otsustavalt tegutsema selle nimel, et Euroopa välispiir kindlalt pidavaks saada, kuivõrd ohtu on sattunud kogu Schengeni ruum.
Ilves hoiatas, et migratsioonikriisi kasutavad ära populistlikud ja äärmuslikud poliitilised jõud, kelle retoorika vastab mõne aasta taguste anonüümsete netikommentaaride tasemele, kuid kelle pakutavad lahendused ei ole euroopalikud, ehkki vastavad rahulolematute valijate nõudmisele kiireks lahenduseks.
Digirevolutsioon kui Euroopa päästerõngas
Ilves hoiatas, et järgmiseks Euroopa tabavaks kriisiks võib kujuneda rahvusvahelise konkurentsivõime langus, kui ei asuta likvideerima digitaalset lõhet muu maailmaga võrreldes. Äsja Maailmapanga nõuniku ameti vastu võtnud Ilves hoiatas, et digitaalne mahajäämus raputab Euroopa lisaks USA-le maha ka kiiresti arenevatest Indiast ja Hiinast.
Seetõttu pani Ilves ette lisada Euroopa siseturu neljale põhivabadusele veel ka viies – andmete vaba liikumine.
Selleks pidas ta vajalikuks tagada ühtne digitaalne platvorm kogu Euroopas, mille vältimatuks osaks on 5G võrk ja fiiberoptilised ühendused, mille abil tagada andmete liikumise kiirus ja turvalisus. Samuti tõi ta näiteks Eestis toimivat e-hääletamist, millest võidaksid eeskätt hajaasustusega maapiirkondade elanikud.
Ilves rõhutas, et iga varasem tööstusrevolutsioon on parandanud ettevõtluskeskkonda, loonud töökohti ja nutikamat tööd võimaldavaid ameteid, mistõttu on ka digirevolutsioonilt põhjust sama eeldada.
Ilvese kõne Euroopa Parlamendi ees lõpetas pikk aplaus, saadikud tõusid püsti.
Ilvese kõnet saab järelvaadata siit.
Toimetaja: Merilin Pärli