ERR Daugavpilsis: Latgales ja Ida-Virumaal on paljud probleemid sarnased

Video
Mart Linnart, Daugavpils
17.04.2016 22:16
Rubriik: Välismaa

Daugavpilsi inimestele ei meeldi, kui neilt separatismimeeleolude kohta päritakse, see idee pärinevat Lääne ajakirjanike ja Riia poliitikute peast. Samas nõustuvad kõik, et tegu on Läti kõige vaesema ja tühjeneva piirkonnaga.

Latgales asuva Skrudaliena põhikooli õpetaja, direktori kohusetäitja Liena Vassiljeva töötab oma praeguses ametis viimaseid kuid, sest septembris pannakse kool õpilaste vähenemise tõttu kinni, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Mina töötan siin juba üheksandat aastat. Kui ma tulin, siis oli veidi üle 70 lapse koos väikestega, aga iga aastaga on neid vähemaks jäänud ja nüüd on 43 last järel," selgitas Vassiljeva.

Lapsi sünnib iga aastaga ikka vähem, sest külas napib noori. Paljud lähevad pärast keskkooli linna edasi õppima ja jäävadki sinna, paljud sõidavad välismaale.

"Paljudel juhtudel sõidavad kõigepealt vanemad, lapsed jäävad vanaemade-vanaisadega, vanemad seavad end välismaal sisse ja viivad siis ka lapsed sinna," rääkis Vassiljeva.

Ka tema ise ei ela Skrudalienas, vaid käib tööl 14 kilomeetri kauguselt Daugavpilsist.

Latgalet on tihti võrreldud Ida-Virumaaga. Paljud probleemid ongi neis sarnased.

"Jah, Latgalet ja Daugavpilsi loetakse kõige vaesemateks piirkondadeks. Kõik, kes said, on ära sõitnud, kas välismaale või Riiga," ütles kohalik elanik.

"Töö suhtes, jah, olen nõus, et on tööpuudus. Põhiliselt kõik sõidavad Riiga tööle, sest seal on rohkem perspektiivi, aga Latgale tühjeneb," tõdes Olga.

"Enamus noori on ära sõitnud seoses raske majandusolukorraga. Kes on jäänud, neil on kõik korras," rääkis Grigori.

Daugavpilsi ülikooli politoloog Dmitrijs Olehnovičs ütles, et ametlikult ei ole Daugavpilsi elanike arvu langus väga suur - 129 000-lt 99 000-le. "Reaalselt ma näen, et linn on tühi," lisas ta. Olehnovičs arvab, et tegelikult elab linnas vaid umbes 70 000 inimest.

Kui ei ole töökohti ja korralikku palka, ei jää kohale ka inimesed. Daugavpilsi suurim tööandja on veduriremonditehas, mille omanik on Eesti ärimees Oleg Ossinovski. Ettevõte annab tööd rohkem kui 500 inimesele.

Aasta tagasi oli töötajaid aga pea poole rohkem.

"Meid mõjutab väga tugevasti idaturg. Kui seal lähevad asjad halvasti, nõudlus langeb, siis see mõjutab otseselt meid. Meil olid lepingud rublades ja kui rubla langeb, mõjutab see otseselt meie sissetulekut. Teiseks kaotame me Venemaa turul oma kõrge hinna tõttu konkurentsivõime," selgitas Daugavpilsi veduriremonditehase juhatuse liige Natalia Petrova.

Oma pitseri paneb eeskätt Vene turule orienteeritud tehasele ka poliitika.

"Ettevõtted lihtsalt kardavad poliitilise ebaselguse tõttu kallist tehnikat välismaale saata ja vedur on väga kallis. Teiseks, tänapäeval on paljudel Venemaal korraldatavatel konkurssidel tingimuseks, et remont peab toimuma Vene Föderatsiooni territooriumil, mis jätab meid automaatselt kõrvale," rääkis Petrova.

Küsimuse peale võimaliku riigipoolse abi kohta muigas Petrova nukralt ja ütles, et loota ju võib, aga uskuda ei maksa. Eelmine, 2009. aasta kriis näitas, et loota saab ainult iseendale.

Üldiselt kipuvad latgallased arvama, et Riiast vaadatakse nende poole kõõrdi.

"On jäänud mingi stereotüüp purjus balalaikat mängivast karust. Tundsin seda Riias õppides omal nahal, et "kuidas teil seal Daugavpilsis ka on". Tekkis tunne nagu oleks Daugavpils mingi eraldi riik, Kaug-Ida," rääkis Olehnovičs.

"Riia ja poliitikute suhtumine meisse on halvem kui teistesse piirkondadesse. Öeldakse, et ah see Latgale, seal elab palju venelasi ja seal on need latgalid, neile pole nii palju vaja. Latgalest ei hoolita," arvab Daugavpilsi linnaduuma liige Aivars Broks.

Daugavpils sai hiljuti üle ilma kuulsaks tänu BBC simulatsioonifilmile, mille versiooni kohaselt algab just sealt Kolmas maailmasõda. Igatahes igavene tuli põleb seal taas.

Üks mees, kes igavese tule taasläitmise välja võitles, on linnaduuma liige Juri Zaitsev, kes propageeris ka vene keelele ametliku keele staatuse andmist. Igasugust separatismimeeleolu eitas ta vähemalt intervjuus kindlalt.

"Selle separatismiidee, nagu võiks mingi regioon riigist eralduda, arhitektid asuvad Londonis. Need, kellel on vaja põhjendada sõjalise eelarve suurendamist, lisavägede paigutamist neile territooriumidele," rääkis Zaitsev.

Olehnovičs tõdes, et on teatud grupp inimesi, kes esindavad selgelt Venemaa huve ja nemad levitavad jutte autonoomiast. "Kui nad varem rääkisid avalikult poliitilisest autonoomiast, siis nüüd kõnelevad nad mingist "sotsiaalsest autonoomiast", mis on ilmselgelt võimatu," lisas ta.

Inimestest, keda "Aktuaalne kaamera. Nädal" Daugavpilsi tänaval kõnetas, ei pidanud keegi Latgale eraldumist tõsiseltvõetavaks võimaluseks.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Loodusdokk Looduse tantsumeistrid, 1/2: Tants armastuse nimel (Nature's Greatest Dancers, Inglise 2015)
Täna 18:40

Kaheosalise sarja esimeses osas võetakse vaatluse alla loomade käitumine romantika jahil. Nende liigutustes on kadestamisväärset rütmitaju, laitmatut ajastust ja sünnipärast graatsiat. Jääb mulje, et nad otsekui tantsiksid. Kuid erinevalt inimestest teenib iga hüpe, pööre ja keerutus kindlat eesmärki. Värvikasse seltskonda kuuluvad uhke sulestikuga paradiisilinnud, vöödilise sabaga kattad ehk kassleemurid ja sõjakunste valdav lehekonn.

täna vikerraadios

foto
Ma elan siin. Portugaallane Edgar Duarte

Portugali rahvusest Edgar Duarte on elus mitmeid kordi kolinud. Ta sündis Saksamaal, kuhu vanemad olid omal ajal parema töö pärast kolinud. Kui noormees sai seitsmeteistkümne aastaseks, otsustasid vanemad Portugali tagasi kolida ja elu sujus jälle kenasti. Edgar sai kodust kaasa teadmise, et elus tuleb olla töökas, aus ja sihikindel. Ühe tööreisi käigus kohtus ta Eestist pärit neiuga ja noored armusid.

R2 aastahiti hääletus