"Välisilm" analüüsis Itaalia referendumi võimalikke tagajärgi
Itaalia referendumi tulemus oli selge ka peaminister Matteo Renzile, kes lahkus ametist. Poliitikasaade "Välisilm" nentis Itaalia referendumi tulemust ja peaminister Matteo Renzi tagasiastumist analüüsides, et valijate hinnangul polnud põhiseaduse muutmine midagi sellist, mida riigi ajaloo noorim valitsusjuht teha tohiks. "Välisilma" stuudios selgitas Itaalia poliitika hetkeseisu Tallinna Ülikooli professor Daniele Monticelli.
Kesköö paiku ilmunud värsked lävepakuküsitluste tulemused ei andnud mingit lootust Renzi valitsuse jätkumisele. Poolteist tundi hiljem teatas Renzi tagasiastumisest.
"Vabandage mind, kuid ma lahkun kahetsuseta. Sest, kui demokraatia võitis ja "ei" võitis, on tõsi ka, et me oleme võidelnud head võitlust kirglikult ja pühendunult. Mis oli kindel ja selge esimesest päevast peale, minu tegevus saab siin otsa," ütles ta oma kõnes.
Renzi võib ju kahetsuseta lahkuda, Itaaliat aga ootavad ees segased ajad. Kõige tõenäolisemalt astub esmalt ametisse tehnokraatide valitsus, mis saab aga Euroopa suuruselt kolmandast majandusest, ei tea õieti keegi. See tekitab närvilisust Euroopa Liidu ringkondades ning nö vana kooli poliitikutes.
"See pole riigi kriis, vaid valitsuskriis, mis tuleb lahendada võimalikult kiiresti, aga kahtlemata pole see positiivne panus Euroopa ühel kõigel raskemal ajal," märkis Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier.
Itaalia põhiseaduse muutmise vastu oli ligi 60 protsenti hääletanuist ning valimisaktiivsus 65,5 protsenti. Seega ei jäänud Renzil tõesti võimulpüsimise lootustki. Itaalia president Sergio Mattarella palus esmaspäeva õhtul Renzil lükata tagasiastumine edasi senikauaks, kuni võetakse vastu 2017. aasta riigieelarve.
Itaalia on oma sagedaste valitsuskriiside poolest legendaarne ning selle legendi juurde on ikka kuulunud ka tõdemus, et ega valitsuskriisid riigi tööd ning majanduse toimimist sega. Seekordne kriis aga on teisest puust, sest paljud Itaalia pangad on rahalistes raskustes. Neist suurim, Monte dei Paschi di Siena vajab pankroti vältimiseks koguni viit miljardit eurot veel enne selle kuu lõppu. Kui Itaalia pangad aga üksteise järel pankrotistuma hakkavad, tõuseb Itaalia riigivõla intress talumatult kõrgele ning me kõik sõidame pidulikult sisse uue eurokriisi väravast.
Renzi kaotuse üle rõõmustavad aga mitmesugused populistid nii vasakult kui paremalt, kes haistavad siin oma võimalust võimule tulla. Prantsusmaa Rahvusrinde juht Marine Le Pen hüüatas Twitteris, et Itaalia lükkas referendumil tagasi mitte ainult põhiseadusmuudatuse ning peaminister Renzi, vaid ka Euroopa Liidu. Itaalias endas on rahvahääletuse tulemusi tervitanud nii pigem vasakule jääv Viie Tähe Liikumine kui ka pigem juba paremäärmuslik, mitte lihtsalt populistlik Põhja Liiga. Viimasele on Renzi kaotus ka priske kompensatsioon mõru pilli eest, mille valmistasid austerlased, kes juba teist korda ei valinud presidendiks paremäärmuslaste kandidaati.
"On väga tähtis, et Euroopale sai väga selgelt märku antud. Pidagem silmas ka Austria valimisi, kus me nägime, kuidas Vabaduspartei juuksekarva võrra kaotas. See on siiski silmapaistev tulemus, sest Austrias oli kõik-ühe-vastu seis. Austrias õnneks pole kahevoorulist valimissüsteemi, seega, kes saab valimistel ühe hääle rohkem, see ka valitseb. Seega ei saa kõik-ühe-vastu situatsioon korduda. Nii saame Austrias, nagu ka Prantsusmaal, Hollandis ja isegi Saksamaal tuleval aastal värsket õhku hingata," kommenteeris Põhja Liiga esimees Matteo Salvini.
Milline on Itaalia referendumi mõju kogu Euroopa edasisele poliitilisele arengule või isegi majandusele, on veel raske hinnata. Itaalias endas aga võib juhtuda see, et Renzi vastaste võidurõõm lahtub peagi, sest puhkeb ulatuslik poliitiline kaos, mis isegi populistidele meele järgi ei ole. Ehkki Itaalia opositsioon oli üksmeelselt Renzi vastu, pole neil omavahel muidu suurt ühist ning Viie Tähe Liikumine ja Põhja Liiga ei salli teineteist hoopiski.
Seega ei saa ka "Ei"-leeri mingist ühisest programmist juttugi olla. See võib omakorda olla pettumus mitmele nooremale põlvkonnale, kes hääletasid "Ei", selleks, et nende probleeme ometigi kord tõsiselt võtma hakataks.
Renzi peaministrikarjäär läheb aga ajalukku tõelise tähelennuna - nagu komeetidel, nõnda õnnestus temalgi korraks üle taeva vilksatada. Ta tuli võimule Itaalia ajaloo noorima peaministrina ning tema programm oli üdini optimistlik ja ameerikalikult energiline. Itaalia majanduse ja poliitika väga pika aja jooksul välja kujunenud ning kinnistunud probleemide lahendamiseks tema optimismist paraku ei piisanud.
Toimetaja: Arni Alandi, Laur Viirand