Kaarel Piirimäe: oleme 1930ndates - on jõu kasutamist, annektsioonid ja mittetunnustamispoliitika
Oma esimest terviklikku monograafiat tutvustav ajaloolane Kaarel Piirimäe nentis, et praegu tundub talle, et oleme tagasi 1930ndates aastates, kus näeme välispoliitikas jõu kasutamist, annektsioone ja ka mittetunnustamispoliitikat.
Ajaloolane ja Tartu ülikooli teadur Kaarel Piirimäe esitleb täna esimest terviklikku monograafiat Balti küsimuse käsitlemisest Suurbritannia, Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu suhetes 1940. aastatel, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Monograafia sündis Piirimäe Cambridge'i Ülikoolis kaitstud doktoritööna.
Ingliskeelne monograafia on sisuliselt Kaarel Piirimäe doktoritöö, kuid autor on selle sõnastust kõigile ajaloohuvilistele mõeldes lihtsamaks muutnud.
Kaarel Piirimäe rääkis, miks otsustas ta analüüsida just Balti küsimuse teemat. "Üks põhjusi, miks mina ja võib-olla ka paljud teised mu tuttavad said ajaloolaseks, oli see, et aru saada, mis siis Teises maailmasõjas toimus või mis meiega juhtus," ütles Piirimäe.
Piirimäe tahtis enda sõnul teada, kuidas toona lääneriigid suhtusid Eesti liitmisesse Nõukogude Liiduga. "Miks nad ei teinud valju protesti, miks nad lasid sellel juhtuda," selgitas ta.
Ajaloolane nentis, et üldised sündmused ja faktid olid ka siis teada, kuid süvaanalüüsi polnud keegi koostanud. Näiteks, mis viis Teherani või Jalta konverentsi otsusteni, kus Balti riigid Nõukogude Liidule loovutati.
"Minu eesmärk oligi täpsemalt välja uurida, mis olid need põhilised tegurid, faktorid nende tähtsate otsuste taga," lausus Piirimäe.
Täna algusega kell 14.15 tutvustab Kaarel Piirimäe Tartus oma teost ja peab ühtlasi avaliku loengu, mille teemaks on Balti küsimuse jätkuv olulisus Ukraina sündmuste kontekstis.
Piirimäe tõdes, et kirjutas raamatu just siis, kui Ukraina sündmused algasid, mistõttu ei jõudnud neid paralleele tuuagi.
"Kui ma raamatu lõpetasin, siis me elasime endiselt ikkagi Teise maailmasõja järgses maailmas, aga praegu tundub, me oleme võib-olla 1930ndate aastates jälle, kus me näeme jällegi jõu kasutamist välispoliitikas, annektsioone ja vist ka mittetunnustamispoliitikat," rääkis ajaloolane.
Ajaloolase sõnul on meil taas võrdlus Balti küsimusega, kus mittetunnustamispoliitika võib kesta aastakümneid. "Selles mõttes võib öelda, et Krimmi küsimuses ei ole lootused päris kadunud," lisas ta.
Akadeemiku ja Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professori Lauri Mälksoo sõnul on väga hea, et Eesti noorema põlve ajaloolased näevad laiemat pilti ja on ilmunud teos, mida saavad kasutada inimesed üle maailma. Teiseks märkimisväärseks aspektiks peab Lauri Mälksoo valitud teemat.
"See teemapüstitus sellel konkreetsel monograafial on väga huvitav, sest esiteks, kui me võtame 1940. aasta sündmused Eestis ja Teise maailmasõja, siis me oleme väga palju harjunud seda vaatama sellest vaatevinklist, mida Nõukogude Liit ja Stalin kavatsesid ja mida nad tegid ja kuidas see sõda siis kulges," märkis Mälksoo.
Kaarel Piirimäe monograafia võtab Mälksoo sõnul teise rakursi ja vaatleb, missugune oli lääneliitlaste, USA ja Suurbritannia, suhtumine nendesse sündmustesse.
Toimetaja: Liis Velsker