Koalitsioonierakonnad: Venemaa vägede osalemine ja lahkumine Süüriast kannab pikemaajalist taktikalist eesmärki
Riigikogu liikmetest välispoliitika asjatundjad leiavad, et Venemaa otsuse taga, suurem osa väegrupist Süüriast tagasi tuua, võib olla mitmeid taktikalisi aspekte, mida täna ei teata. Eksperdid nendivad, et mullu sügisel president Bashar al-Assadi toetuseks alustatud invasiooniga on Venemaa saavutanud mitmeid talle olulisi eesmärke.
Riigikogu väliskomisjoni liige Eerik-Niiles Kross (RE) ütleb, et Venemaa taandusmisavaldus ei tule tühjalt kohalt ja ilmselgelt on Moskva jaoks mingisugused eesmärgid täidetud.
"Kuigi nad algusest peale väitsid, et nende eesmärk on ISIS-e, terroristide hävitamine, siis mida nad on teinud? Venemaa on päästnud Assadi režiimi, taastanud teatava ülekaalu Assadile ja kahjustanud kõige rohkem just Assadi vastast sekulaarset opositsiooni," sõnas Kross.
Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser (SDE) nõustub Krossiga: "On selge, et Assadi ja teda toetavate jõudude positsioonid selles konfliktis on läbi Venemaa sekkumise tunduvalt tugevnenud. Jah, Venemaa sekkumisel oli kindlasti teatavat mõju kodusõja kulule."
Riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson (IRL) leiab, et mullu sügisel president Bashar al-Assadi toetuseks alustatud invasiooniga on Venemaa kindlustanud ka oma kohaloleku Vahemere idakaldal.
"Ei räägita ju sellest, et tõmmatakse kõik väed välja, väga selgelt on öeldud, et kaks baasi ehk Tartusi mereväebaas ja Latakia õhuväebaas jäävad Venemaa käsutusse Nad on öelnud, et [see on vajalik] selleks, et kontrollida vaherahu ja rahuprotsessi, aga loomulikult on sellel strateegiline tähendus," sõnas Mihkelson.
Venemaa ajas Süürias endale olulist poliitikat
Krossi sõnul on võimalik, et Venemaa soov oligi saavutada endale tugevam positsioon läbirääkimistel.
"Ta on täna ilmseltgelt enamiku Lääne pealinnade arvates see jõud, ilma kelleta Süüria olukorda lahendada ei saa. Ta on kõikide läbirääkimislaudade taga. Süüriast välja tõmbamine annab tõenäoliselt paremaid võimalusi proovida [Süüria konflikti] siluda. Kas see on nüüd taktika või pikem strateegia, on raske öelda. Arvan, et pigem taktika läänega suhete silumiseks," arutles Kross.
Mihkelson lisas, et isegi, kui Genfi rahukõnelused saaks hoo sisse, ei tähenda see, et ollakse lahendusele lähedal.
"Süürias on nad saavutanud ennekõike selle, et Venemaa on rahvusvahelises kontekstis väljunud isolatsioonist, millesse ta Krimmi okupeerimise ja annekteerimisega sattus. Venemaata on küllalt rakse ette kujutada, et selles samas Süürias võiks mingisugune mõõtuandev lahendus leida," sõnas ta.
Välisministeeriumi poliitikaosakonna peadirektor Paul Teesalu hindas, et kuna Vene rünnakute puhul ei olnud aru saada, mida sihitakse - kas väljakuulutatud terroriste või lihtsalt Süüria presidendi al-Assadi vastaseid -, tegi Vene sõjavägi Süüria konflikti veelgi segasemaks. Venemaa vägede lahkumine Süüriast aitab tema hinnangul pingeid oluliselt maandada.
Taust
Venemaa kaitseministeerium on avaldanud esimesed videosalvestised Venemaa vägede lahkumisest Süüriast. Näiteks näidati täna kaadrid sellest, kuidas valmistati äraviimiseks ette hävitus-pommituslennuk Suhhoi-34 ja reisilennuk Tupolev-154.
Venemaa president Vladimir Putin teatas eile üllatuslikult, et enamik Vene vägesid tuuakse Süüriast ära. Poliitikaanalüütikute hinnangul on ootamatu sammu peamine põhjus Venemaa tühjenev riigikassa.
Toimetaja: Greete Palmiste