Läti uus valitsus üritab põhjaliku tegevuskavaga korda luua

Video
Ragnar Kond
2.05.2016 22:32
Rubriik: Välismaa

Läti tähistab ülehomme suurte pidustuste ja paraadiga taasiseseisvumise 26. aastapäeva. Läti uus valitsus on suutnud üle pika aja panna kokku tegevuskava, kus on kirjas konkreetsed eesmärgid, tähtajad ja vastutajad. "Välisilm" uuris sel puhul peaminister Maris Kućinskiselt tegevuskava kohta täpsemalt.

Paljude meelest on Läti koalitsioonilepped olnud üldsõnalised ja keerulisemaid reforme pole suudetud või tahetud ette valmistada. Kućinskise valitsus on muutunud põhjalikumaks ja, nagu lubatud, on alla kolme kuu töö järel koalitsiooni- ja koostöölepet täpsustatud.

Läti valitsuse täpsem tegevuskava, mis mõne päeva eest vastu võeti, näitab, et riigis püütakse luua korda. Vaja on läbi viia mitu olulist reformi. Aga enne, kui neid teha, tuleb neis valdkondades korraldada audit, et saada üldse ülevaade, mis toimub. Ja alles siis reformidega edasi minna.

"Reformida tuleb haridus- ja tervishoiukorraldust. Nagu kõik teavad, lepitakse muudatustega väga raskelt. Paljud arvavad, et on hea ka nii nagu praegu. Kuid demograafiline olukord halveneb, rahvas muudab elukohta riigi sees. Peame oma koolivõrgu üle vaatama ja tõstma hariduse kvaliteeti kõigis astmetes, alg- ja põhikoolist alates. Tervishoius on samuti keerulised sihid. 2018. aastast tahaksime sisse viia tervisekindlustuse. Praegu on vaja selleni jõudmiseks teha palju eeltööd," selgitas peaminister Kućinskis.

Rahvas tõepoolest ootab tervishoiu ja hariduse valdkonda lisaraha, mitte aga reforme. Lasteaedade ja koolipedagoogide palgad on väikesed, kuid koolide sulgemist ka ei taheta. Nüüd plaanib valitsus seda siiski teha.

Sama mure on tervishoius - ravi- ja uuringujärjekorrad on pikad. Kućinskis tunnistab, et probleemid neis kahes valdkonnas on nii sügavad, et lisaraha andmisega neid ei lahenda. Tegelikult polegi seda eelarvest võtta. Lätis on tervishoiukorraldus Eesti omast oluliselt erinev ja üldist ravikindlustust alles hakatakse ette valmistama. Kas Läti valib Eesti-suguse haigekassa- või mõne teise mudeli, pole veel selge.

"2018. aastast tervisekindlustus tuleb, kuid täpse mudeli üle - kas see saab olema sama, mis Eestis, või teistsugune - hakkame aru pidama suvel. Klassikaline mudel pole Lätile päris sobiv, sest meid on napp kaks miljonit inimest. Ainult erasektori pakutava kindlustuse jaoks oleme liiga väikesed. Seetõttu peaks mingis osas jääma ka riigieelarve raha," märkis valitsusjuht.

Läti valitsus loodab nüüd ka varimajandust vähendada, sest isegi president Raimonds Vejonis on avalikult imestanud, kuidas saab Lätil kui Eestist suuremal riigil olla Eestist väiksem riigieelarve. Varimajanduse osakaalu hinnatakse Lätis praegu ligi 24 protsendile. Kolme aastaga peaks see vähenema 3 protsenti.

"Varimajandus on seotud viletsa maksulaekumisega. Ümbrikupalka makstakse endiselt, on probleemseid käibemaksutehinguid. Tean, et neid tehakse ka Eesti ja Läti vahel. Püüame kaasata kõik maksukogumisega seotud osapooled, kes saaksid aidata - ka pangad. Tuleb võidelda olukorraga, kus maksuraha ei laeku mitte riigikassasse, vaid kaob kuhugi mujale. Muudame ka maksuameti struktuuri," lausus Kućinskis.

Investorite kaasamiseks on konkreetsed plaanid, valitsuse tegevuskavas on kirjeldatud koostööd Hiinaga. Kaitsekulud tõusevad ülejärgmisel aastal, nagu lubatud 2 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. "Nii logistikas kui ka tootmises tuleb investeerimisvõimalused muuta huvipakkuvaks. 2018. aastal peaks sisemajanduse kogutoodang kasvama 5 protsendi võrra," lisas peaminister.

Lennunduses on Läti uue valitsuse seisukoht eelmisega võrreldes pisut muutunud - Air Baltic on suuremad kriisid ületanud ja uue, kõigi Balti riikide osalusega lennufirma loomist ei pea ta mõttekaks. Kui, siis saab see välja kasvada Air Balticust, kellele jätkuvalt otsitakse strateegilist investorit.

"Ühtki uut firmat me luua ei taha. Air Baltic on praeguseks kriisi ületanud ja saab peagi uued lennukid. Esimesed neist peaks kohale jõudma suve lõpul. See on alus, millest saame lähtuda edasistes aruteludes. Et kaasata investeeringuid, mis kindlustaks lennufirma tulevikku," ütles Kućinskis.

Valitsuse populaarsusega on aga Lätis vastakad lood. Roheliste ja Talurahva Liit, keda Kućinskis esindab, on küll esikohalt tõuganud pikaaegse liidri Koosmeele, kuid samas pole ametiühingud valitsusega rahul. Tervishoiutöötajate ametiühing on veel enne reformi käivitumist kinnitanud, et umbusaldab peaministrit.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
MoeKunstiKino Rätsepmeister Yohji Yamamoto (Yohji Yamamoto. Dressmaker, Saksa 2015)
Täna 22:05

Ngo The Chau intiimne portreefilm viimase neljakümne aasta mõjukama ja mõistatuslikuma moelooja, 73-aastase Jaapani oskusmeistri Yohji Yamamoto elust ning tööst. Yamamoto laseb vaatajal heita pilgu kardina taha ja avaldab oma kõige isiklikumaid mõtteid ning tundeid. Film heidab valgust Yamamoto kunstilisele lähenemisele ja loomeprotsessile, vastandades seda tema nägemusega tänapäeva moetööstusest ning suunast, kuhu Jaapan ja kogu maailm on teel.

täna klassikaraadios

foto
Rostrum. Inimhääled instrumentide keskel

Rostrumi sarja viimasel kuulamissessioonil kõlab vokaalile ja instrumentaalkoosseisudele loodud nüüdismuusika. Kuulamisele tulevad lätlase Santa Ratniece segakoorile ja instrumentidele loodud teos "Nada el layli" ning Tšehhi helilooja Vojtech Dlaski "Za bukem" keelpillikvartetile ja häälele ning üldkategoorias soovitatud teoste hulka valitud Bulgaaria helilooja Peter Kerkelovi "Time Études" orkestrile, kahele naiskoorile ja soolohäälele.

R2 aastahiti hääletus