ERR Londonis: Haveringi linnaosa on teenäitaja kogu riigi euroskeptikutele
Kahe päeva pärast seisab brittidel ees otsustav valik, kas jätkata Euroopa Liidus või astuda välja. Eriti suur liiduvastane meeleolu valitseb Londoni eeslinnas Haveringis.
Ajal, mil uuringufirmad ja kihlveokontorid püüavad aimata, kuidas britid neljapäeval toimuval referendumil hääletavad, on Havering oma otsuse langetanud. See Ida-Londonis asuv eeslinn tahab Euroopa Liidust välja. Yougovi küsitluse järgi on tegemist Suurbritannia kõige euroskeptilisema piirkonnaga, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Ma hääletan "välja" meie laste tuleviku, turvalisuse ja riigi pärast. Me ei saa uksi avada 75 miljonile inimesele, kes ei mahu lihtsalt riiki. Ja ma tahaksin ka töökohta, kui vanemaks saan, kui see kõigile sobib," rääkisid Amy ja Daisy.
On keeruline öelda, millest Brüsseli põlgus Haveringis tärkas. Kuritegevus ja tööpuudus on seal tagasihoidlikud, peamised elanikud on valged britid, ometi on 230 000 elanikuga asum olnud teenäitajaks kogu riigi euroskeptikutele.
Paari kuu eest, kui Brexiti debatt Suurbritannias alles hoogu kogus, võttis Haveringi volikogu vastu otsuse, et Suurbritannia peaks Euroopa Liidust lahkuma. Ettepaneku tegi Lawrecene Webb, kes kandideeris 2012. aastal Iseseisvuspartei ridades Londoni linnapeaks.
"See referendum puudutab vaid üht - kes teeb seadused, millega seda riiki valitsetakse. Hetkel tehakse need seadused Brüsselis. Nii et pole vahet, kas valid parlamenti punase või sinise särgiga saadiku, sest nad on vaid Brüsseli diktaadi all tegutsevad kummitemplid," selgitas Haveringi volinik Lawrence Webb.
Konservatiivist volikogu liige Frederick Thompson ütleb küll, et hääletab neljapäeval liitu jäämise poolt, aga talle ei meeldi see, mida vaba liikumine on Haveringi toonud.
"Meil on suured probleemid. Meil pole koole, peame ehitama koole juurde, et sinna ära mahutada rohkem inimesi. Minu piirkonnas on näiteks kõige suurem etniline (vähemus) lätlased. Ja neile on vaja koolikohti, sest neil on pered," rääkis Thompson, kelle sõnul on linnaosas lätlasi umbes 300-400.
Iseseisvate Kodanike Gruppi kuuluva Haveringi voliniku Michael Deon Burtoni hinnangul ei ole probleem seotud erinevate rahvuste kultuuriga, vaid ruumipuudusega.
"Lätlased või tšehhid või poolakad või värvilised... Meil on probleem majutusega ja sellega peab tegelema. Aga sel on väga vähe pistmist kultuuriga. Pigem peame vastu võtma rasked otsused, kuhu ehitada Haveringis maju," rääkis ta.
Amy ja Daisy ütlevad, et Euroopa Liidu tõttu on Haveringis tõusnud seksuaalkuritegude arv, eriti seoses Türgiga.
"Kui jääme sisse, siis nad [türklased - toim.] saavad liikmeks. Ja tead kui palju probleeme Türgiga on viimasel ajal olnud," rääkisid naised.
Toimetaja: Merili Nael