Austria Vabaduspartei vaidlustas presidendivalimiste tulemuse

Vabaduspartei presidendikandidaat Norbert Hofer (vasakul) ja erakonna juht Heinz-Christian Strache. (Foto: Heinz-Peter Bader/Reuters/Scanpix)
8.06.2016 12:16
Rubriik: Välismaa

Paremäärmuslikuks peetud Austria Vabaduspartei (FPÖ) kaebas eelmisel kuul toimunud presidendivalimiste tulemuse kohtusse.

Kaebusest teatas täna ametlikult Austria konstitutsioonikohus ning analüütikute hinnangul võib FPÖ samm tuua riigis kaasa pikaaegse põhiseadusliku kriisi, vahendas Reuters.

FPÖ esimees Heinz-Christian Strache rääkis pressikonverentsil, et erakond nõuab valimiste uuesti korraldamist, ning väitis, et partei on saanud hulgaliselt teateid valimisprotseduuri rikkumiste kohta.

"Me ei ole halvad kaotajad. Pigem on tegu demokraatia alusmüüride kindlustamisega," sõnas ta.

Roheliste endine juht Alexander van der Bellen võitis presidendivalimiste teises voorus napilt FPÖ kandidaati Norbert Hoferit. Van der Bellen kogus 50,3 ja Hofer 49,7 protsenti häältest. Vahe oli vaid 31 026 häält ning määravateks osutusid posti teel antud hääled.

Strache pidas juba kohe pärast valimisi tõenäoliseks, et erakond valimistulemuse vaidlustab.

Kuigi Hofer esindab Vabaduspartei nn mõõdukamat tiiba, oli tema valimisplatvorm siiski rõhutatult Euroopa Liidu ja senise migratsioonipoliitika vastu suunatud.

Austrias on presidendiamet üsnagi tseremoniaalne. Samas on presidendil õigus saata laiali parlamendi alamkoda ehk riiginõukogu ja algatada üldvalimisi.

Rohelistel pole Austria poliitilisel maastikul eriti mõjuvõimsat kohta, kuid valimiste teises voorus asusid Alexander vand der Bellenit toetama kõik jõud, kes ei soovinud, et Austriast saaks Euroopa Liidu esimene paremäärmuslasest presidendiga riik.

Alexander Van der Belleni Pihkvas elanud vanavanemad põgenesid 1919. aastal lastega bolševike eest Eestisse. Tema isa Aleksander sai 1934. aastal Eesti kodakondsuse. 1941. aastal asus ta koos oma teise abikaasa, eestlanna Alma Sieboldiga ümber Saksamaale. Saksa põgenikelaagrist jõudsid nad lõpuks Viini, kus sündis nende poeg Alexander. Viinile läheneva Punaarmee eest põgenes perekond Lääne-Austriasse Tirooli maakonda Kaunertali, kus Alexander üles kasvas.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus