Bosnia serblased toetasid referendumil rahvuspühana 9. jaanuari 

Video
26.09.2016 12:17
Rubriik: Välismaa

Bosnia serblased hääletasid eilsel referendumil ülekaalukalt, et 9. jaanuar jääks Serblaste vabariigi rahvuspühaks, kuigi Bosnia konstitutsioonikohus oli hääletuse ära keelanud.

Kui loetud oli üle 70 protsendi häältest, toetas 99,8 protsenti hääletanuist rahvuspüha püsimist, vahendasid BBC ja "Aktuaalne kaamera".

Hääleõiguslikke kodanikke oli umbes 1,2 miljonit ja osalusprotsent üle 56.

Bosnia serblaste president Milorad Dodik ütles, et referendum läheb ajalukku kui serblaste enesemääramise päev. "Olen uhke Serblaste vabariigi üle ja kõigi hääletama tulnute üle," sõnas ta.

Serblased kuulutasid oma vabariigi Bosnias välja 9. jaanuaril 1992, sellele järgnenud etnilises konfliktis hukkus umbes 100 000 inimest. Etnilised pinged püsivad riigis tänini.

Referendumi oli ära keelanud konstitutsioonikohus. ELi eriesindaja Bosnias ja Hertsegoviinas Valentin Inzko ütles, et hääletus oli ebaseaduslik ja põhiseadusevastane.

"See polnud eksitus, konstitutsioonikohtu otsused on lõplikud ja siduvad ning konstitutsioonikohus ütles väga, väga selgelt, et peatab selle referendumi," põhjendas ta.

Analüütikud leiavad, et eirates otsust, mille tegi 1995. aastal sõja lõppemisel ühe riikliku institutsioonina rajatud kohus, ohustab Dodik konflikti lõpetanud Daytoni rahulepingut.

Kui rahulepet rikutakse, on ÜRO eriesindajal Bosnias ja Hertsegoviinas õigus lepet rikkunud võimukandja või võimukandjad vallandada. Seda õigust on aga rakendatud üliharva - enamasti inimesed isegi ei mäleta, et ÜRO eriesindaja Bosnias ja Hertsegoviinas üldse eksisteerib.

Bosnia keskvalitsus aga arvab, et nüüd on see haruldane hetk käes.

"Pole kuidagi võimalik, et see jääks karistuseta. Tegu on ju ilmse näitega Daytoni rahuleppe rikkumisest. Nad rikuvad seadust, rikuvad ülemkohtu otsust - ei saa olla, et sellele ei reageerita. On vaid aja küsimus, millal reaktsioon tuleb. Ma arvan, et Milorad Dodik ja tema jüngrid juhivad ennast otse isolatsiooni," rääkis Bosnia kolmikpresidentuuri liige Bakir Izetbegovic.

Võib jääda mulje, nagu tahaks moslemid ja horvaadid serblasi kiusata, neile nende rahvuspüha keelates. Nii see siiski pole. Nimelt on see päev rahvuspühaks täiesti sobimatu, sest langeb kokku õigeusu kirikupühaga, olles seega ahistav moslemeist ja katoliiklastest kodanike suhtes. Euroopa Liit, USA ja koguni Serbia on Bosnia serblasi hoiatanud tulega mängimise eest.

Bosnia ja Hertsegoviina koosneb Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioonist ning Serblaste Vabariigist ja seal elab kolm peamist rahvusrühma - bosnialased, kes kutsutakse ka Bosnia moslemiteks, Bosnia serblased ning Bosnia horvaadid.

Toimetas
Karin Koppel

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Loodusdokk Looduse tantsumeistrid, 1/2: Tants armastuse nimel (Nature's Greatest Dancers, Inglise 2015)
Täna 18:40

Kaheosalise sarja esimeses osas võetakse vaatluse alla loomade käitumine romantika jahil. Nende liigutustes on kadestamisväärset rütmitaju, laitmatut ajastust ja sünnipärast graatsiat. Jääb mulje, et nad otsekui tantsiksid. Kuid erinevalt inimestest teenib iga hüpe, pööre ja keerutus kindlat eesmärki. Värvikasse seltskonda kuuluvad uhke sulestikuga paradiisilinnud, vöödilise sabaga kattad ehk kassleemurid ja sõjakunste valdav lehekonn.

täna vikerraadios

foto
Ma elan siin. Portugaallane Edgar Duarte

Portugali rahvusest Edgar Duarte on elus mitmeid kordi kolinud. Ta sündis Saksamaal, kuhu vanemad olid omal ajal parema töö pärast kolinud. Kui noormees sai seitsmeteistkümne aastaseks, otsustasid vanemad Portugali tagasi kolida ja elu sujus jälle kenasti. Edgar sai kodust kaasa teadmise, et elus tuleb olla töökas, aus ja sihikindel. Ühe tööreisi käigus kohtus ta Eestist pärit neiuga ja noored armusid.

R2 aastahiti hääletus