Germanwingsi piloot saadeti haiglasse kaks nädalat enne õnnetust

Video
13.03.2016 15:19
Allikas: BNS
Rubriik: Välismaa

Arst saatis mullu Alpides reisilennuki tahtlikult alla kukutanud Germanwingsi piloodi Andreas Lubitzi kaks nädalat enne katastroofi psühhiaatriahaiglasse, teatasid uurijad pühapäeval.

Kümned arstid, kes tegelesid Lubitziga nädalaid enne 24. märtsil aset leidnud lennukatastroofi, ei teavitanud mehe vaimsest seisundist võime, seisis Prantsuse BEA juurdlusagentuuri raportis. Uurijad tuvastasid, et üks arst tahtis saata Lubitzit psühhiaatriakliinikusse kaks nädalat enne katastroofi.

Kuna Lubitz ei informeerinud arstide soovitustest kedagi, "ei saanud võimud ega tema tööandja takistada tal lendamast", seisis raportis.

"Eksperdid tuvastasid, et tema (tolleaegsed) sümptomid võisid olla kooskõlas psühhootilise episoodiga," ütles juurdluse juht Arnaud Desjardin. Seda teavet "Germanwingsile ei edastatud".

Prantsuse Alpides mullu märtsis reisilennuki vastu mäge suunanud Saksa odavlennufirma Germanwings piloot Lubitz käis viie aasta jooksul arsti vastuvõtul kokku 41 korda.

Germanwings ja selle emafirma Lufthansa on jõuliselt tõrjunud väiteid ettevõtete vääritikäitumisest, rõhutades, et 27-aastane piloot oli lendamiseks sertifitseeritud.

Lennuõnnetuses hukkus 150 inimest. Nende sugulased näitavad näpuga mitmetele isikutele, kes olid nende hinnangul positsioonis lüüa häirekella. Omaste arvates ulatub taoliste inimeste jada 2008. aastani, mil Lubitz hakkas õppima piloodiks.

BEA juurdluse eesmärk oli teha soovitusi taoliste katastroofide edasiseks vältimiseks ning keskendus peamiselt pilootide paremale sõelumisele enne sertifitseerimist ja nende vaimsele seisundile.

BEA hinnangul oli sertifitseerimisprotsess Lubitzi puhul riskide tuvastamiseks ebapiisav. Üks vahejuhtumini viinud põhjustest võis olla "selgete juhtnööride puudumine Saksamaa eeskirjades sellest, millal oht avalikule julgeolekule on tähtsam" patsiendi õigustest eraelu puutumatusele.

Saksamaal konfidentsiaalsust käsitlevad seadused ei luba jagada tundlikke isikuandmeid, kuid arstidel on õigus sellest piirangust ajutiselt ümber minna juhul, kui nende hinnangul on patsient konkreetseks ohuks iseendale või teistele.

Desjardini meelest on konfidentsiaalsusõigus Saksamaal erakordselt karm ning lisas, et arstid kardavad oma töö kaotamist valehäire tegemise tõttu. "Seetõttu arvan, et avaliku julgeoleku tagamiseks tuleb luua selgemad reeglid."

BEA soovituste seas on ka toetusgruppide moodustamine ja muud meetmed, millega soovitakse vähendada pilootide hirmu töö kaotamise ees juhul, kui neil on vaimseid probleeme. "Pilootide vastumeelsus oma probleemidest teavitamise ja ravi otsimise ees ... on miski, millega tuleb tegeleda," öeldi raportis.

Lubitz oli varasemalt saanud ravi depressiooni ja enesetapjalike kalduvuste vastu ning prokuratuuri arestitud dokumentidest selgus, et ta osaliselt varjas oma meditsiinilist tausta tööandja eest.

Lubitz katkestas psühholoogiliste probleemide tõttu mitmeks kuuks oma väljaõppe Lufthansas. Tal lubati naasta 2009. aastal pärast arstidelt heakskiidu saamist, kuid tema lennupaberitesse kanti märge "spetsiifiline korrapärane kontroll" (SIC).

Lufthansa teatas pärast õnnetust, et oli Lubitzi depressiooniepisoodist teadlik, kuid Germanwings, millega piloot liitus 2013. aastal, rõhutas, et neil polnud sellest mingit teavet.

Toimetas
Marek Kuul

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus