Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Poola jätkab Venemaaga läbirääkimisi massimõrva ohvrite üle
Eile algasid Moskvas uuesti Poola ja Venemaa läbirääkimised 1940. aastal Stalini käsul hukatud 22 500 Poola ohvitseri õigusliku rehabiliteerimise üle.
Poola Rahvusliku Mälestuse Instituudi juht ajaloolane ?ukasz Kami?ski peab läbirääkimisi Venemaa presidendi inimõiguste nõukogu esimehe, endise ajakirjaniku Mihhail Fedotoviga. Viimane taotleb seadusemuudatuse tegemist, mis võimaldaks 22 500 poolakat rehabiliteerida, ning esitab vastavad ettepanekud presidendiks saavale Vladimir Putinile, vahendas Poola Raadio veebileht.
1940. aasta massimõrva ohvrid tapeti Nõukogude Liidu eri paigus, sealhulgas Lääne-Venemaal Katõni metsas.
Kuigi Moskva tunnistas 1990. aastal vastutust selle kuriteo eest, olles eelnevalt aastakümneid toimunus süüdistanud Saksa natse, ei ole poolakate rehabiliteerimiseks Venemaa seaduste järgi alust. Seadus võimaldab kohtus süüdimõistetute rehabiliteerimist, kuid poolakad, kellest suur osa olid reservohvitserid, tapeti kohtuotsuseta. Rehabiliteerimine kõrvaldaks Venemaa seaduste järgi ohvrite ault kõik plekid.
Kõnelused toimuvad vähem kui kaks nädalat enne seda, kui Euroopa Inimõiguste Kohus kuulutab välja oma otsuse Katõni massimõrva asjas. Kaebuse kohtule esitasid mitmed ohvrite perekonnad, kes süüdistasid Venemaa ametivõime, et need ei korraldanud tõhusat uurimist pärast seda, kui see 2004. aastal peatati, aga samuti leinavate perekondade lubamatus kohtlemises ning ebarahuldavas koostöös Euroopa Inimõiguste Kohtuga.
1940. aasta massimõrva ohvrid tapeti Nõukogude Liidu eri paigus, sealhulgas Lääne-Venemaal Katõni metsas.
Kuigi Moskva tunnistas 1990. aastal vastutust selle kuriteo eest, olles eelnevalt aastakümneid toimunus süüdistanud Saksa natse, ei ole poolakate rehabiliteerimiseks Venemaa seaduste järgi alust. Seadus võimaldab kohtus süüdimõistetute rehabiliteerimist, kuid poolakad, kellest suur osa olid reservohvitserid, tapeti kohtuotsuseta. Rehabiliteerimine kõrvaldaks Venemaa seaduste järgi ohvrite ault kõik plekid.
Kõnelused toimuvad vähem kui kaks nädalat enne seda, kui Euroopa Inimõiguste Kohus kuulutab välja oma otsuse Katõni massimõrva asjas. Kaebuse kohtule esitasid mitmed ohvrite perekonnad, kes süüdistasid Venemaa ametivõime, et need ei korraldanud tõhusat uurimist pärast seda, kui see 2004. aastal peatati, aga samuti leinavate perekondade lubamatus kohtlemises ning ebarahuldavas koostöös Euroopa Inimõiguste Kohtuga.
Toimetaja: Heikki Aasaru