ERR Brüsselis: EL-i siseministrid leppisid kokku viisavabaduse peatamise mehhanismis

Video
Johannes Tralla, Brüssel
20.05.2016 21:33
Rubriik: Välismaa

Euroopa Liidu siseministrid leppisid kokku tingimustes, mille alusel saab Türgi ja teiste riikidega vajadusel peatada viisavabaduse. Nn hädapidurit saab rakendada näiteks julgeoleku tagamiseks. 

Et Euroopa Liidule ei jääks tehingust Ankaraga tühjad pihud, vajab märtsis allkirjastatud vastuoluline lepe kindlustuspoliisi. Siseministrite täna sõlmitud kokkulepe annab Euroopa Komisjonile võimaluse peatada viisavabadus ükskõik millise kolmanda riigiga, kui Brüsseli seatud tingimusi rikutakse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ent uus ja jõulisem hädapidur näib olevat mõeldud eelkõige Türgi leppe kaitseklauslina, sest viisavabaduse peatamine oli võimalik ka varem.

"Uus mehhanism viisavabaduse kuritarvitamise vastu on palju tugevam kui praegune süsteem. Ja see on palju kiirem, sest künnis, mille alusel tegutseda, on märksa madalam. Euroopa Komisjon saab mehhanismi ka iseseisvalt käivitada," selgitas EL-i eesistuja Hollandi sise- ja justiitsminister Klaas Dijkhoff.

"Oluline on see, et teekaart, mis on kokku lepitud viisavabaduse saamiseks, peab olema täidetud ka edaspidi. /.../ Kui seal tehakse järeleandmisi, siis EL-il õigus ühepoolselt viisavabadus peatada," ütles siseminister Hanno Pevkur.

Kui veebruaris saabus Türgist Kreekasse üle 55 000 põgeniku, siis aprillis randus vaid 4000 paadipõgenikku. Türgi on oma osa kokkuleppest täitma asunud - kuu ajaga on nad Kreekast tagasi võtnud 400 põgenikku.

Poliitilise surve all Euroopa Komisjon möönab, et Türgi teeb viisavabaduse saamiseks edusamme, aga kõik kriteeriumid pole veel täidetud.

See-eest on kodutöö tehtud Ukrainal ja Gruusial, kes juba nädalaid Brüsselist häid uudiseid ootavad.

"Kui Gruusia ja Ukraina on kõik tingimused täitnud, siis Euroopa Liit peab oma lubadust ka täitma ja neile viisavabaduse andma. Suure tõenäosusega käsitletakse neid kõiki koos. Meie jaoks on oluline, et Gruusia ja Ukraina ei tohiks jääda kuskile tahavaatepeeglisse olukorras, kus Türgiga tahetakse kiiresti poliitiliselt edasi liikuda," ütles Pevkur.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus