Europarlamendi uued jõujooned pakuvad Eestile väljakutset
Euroopa Parlamendi suure koalitsiooni lagunemine võib tuua uusi väljakutseid Eesti eesistumiseks, kuna jõujooned parlamendi gruppide vahel on segased ja kokkulepped haprad.
Aastaid Euroopa Parlamenti tüürinud sotside ja konservatiivide suur koalitsioon on lõhki. Sotsid on solvunud ja püüavad tõenäoliselt mais Ülemkogu presidendi Donald Tuski asendada ühega omade seast, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Samas ei ennustata pikka eluiga ka Antonio Tajani presidendiks teinud liidule. Kui majanduspoliitikas suudab uus koalitsioon ehk leida ühise keele, siis kodanikuvabaduste, migratsiooni ja Euroopa Liidu institutsionaalse tuleviku asjus on liberaalide ja konservatiivide vaated teineteisest kohati väga kaugel. Euroopa Liidu nõukogu eesistujatele võib see tähendada suuremat peavalu parlamendiga kokkulepete sõlmimisel.
"Euroopa Parlament võib muutuda rohkem ennustamatuks, mis muudab läbirääkimised Nõukoguga keerulisemaks. Nõukogu ei pruugi täpselt teada, millised seisukohad parlamendil on. Nad võivad milleski triloogidel kokkuleppida ja parlamendi täiskogu võib selle otsuse kõrvale lükata," rääkis Votewatch Europe direktor Doru Peter Frantescu.
Vähem kui poole aasta pärast hakkavad europarlamendiga läbirääkimisi vedama meie diplomaadid, sest Eesti võtab Maltalt üle eesistumise.
"Selline ettearvamatuse moment hetkel kindlasti on sees. Samas ka europarlamendis ikkagi on inimestel suurem pilt ja vastutus. On näha, et kui selle aasta jooksul raskemaid otsuseid ei jõuta teha, siis praktiliselt jääb ainult 2018 ning siis ongi selle parlamendi võimalused nende valdkondadega hakkama saada läbi," sõnas Eesti EL alalise esinduse asejuht Clyde Kull.
Tajani ametiaja teiseks küsimuseks saab, eelkõige Eesti poolt vaadates olema tema suhtumine Venemaasse. Kuigi Euroopa Parlamendi presidendi võimalused liidu välispoliitikat kujundada on üksnes sümboolsed, väärib tähelepanu siiski tõsiasi, et Brüsseli institutsioonide eesotsas on nüüd kaks itaallast. Ja mõlema lähenemine Moskvale on pigem leplik.
"Tajaniga parlamendi eesotsas on võimalus Venemaaga suhete soojendamiseks soodsam kui varem. Tajani ei ole Venemaa suur fänn, aga kindlasti ka mitte vastane. Tajani ja Mogherini kombinatsiooniga on EL-il tõesti Moskvaga raskem järeleandmatut poliitikat ajada," sõnas Frantescu.
Toimetaja: Laur Viirand