Esimest korda pärast Saksamaade ühinemist ületas itta pürgijate hulk läände suundujate arvu
Esimest korda pärast kahe Saksamaa ühinemist kolib rohkem inimesi Lääne-Saksamaalt Ida-Saksamaale kui vastupidi, selgus Föderaalse Rahvastiku-uuringute Instituudi äsja avalikustatud andmetest.
Külma sõja aastatel tuli idasakslastel Lääne-Saksamaale pääsemiseks eluga riskida ning pärast 1990. aastat eskaleerus läände suundujate arv kiiresti. Igal aastal kolis läände paremat tööd ja elutingimusi otsima umbes 200 000 idasakslast. 2014. aastal saabus aga murdepunkt, kus rändesuund pöördus vastupidiseks, vahendas The Local.
Suurimaks põhjuseks, miks itta suundujate arv läände kolijate oma ületas, on pealinn Berliin.
"Berliin ja seda ümbritsevad linnad on läänest tulijaile ligitõmbavad, aga ilma Berliinita oleks netoränne jätkuvalt negatiivne," teatas instituut.
Teised Ida-Saksamaa suuremad linnad nagu Dresden ja Leipzig on samuti elanikke juurde saanud, samas kui väikelinnad kannatavad jätkuvalt rahvastiku vähenemise käes. Kuigi Berliini müüri langemisest on möödas veerand sajandit, püsib Ida-Saksamaa töötuse tase läänest kõrgemana. Uuringu kohaselt valitsebki linnade ja maapiirkondade vahel suur lõhe.
Šveitsi mõttekoda Prognos tõi oma uuringus "Zukunftsatlas" (tulevikuatlas) välja, et Leipzig ja Berliin on teinud töökohtade, innovatsiooni ja jõukuse osas läbi suurima hüppe.
Ajakiri Focus kirjutas aga eelmisel nädalal, et Ida- Saksamaa linnad on heaks elukohaks naistele, kuna seal on märksa väiksem palgalõhe kui ülejäänud Saksamaal.
Toimetaja: Karin Koppel