Erdogan tahab laiendada Türgi terrorismivastast seadust
Türgi president Tayyip Erdogan ärgitas Türgi parlamenti viivitamatult laiendama terrorismivastast seadust, öeldes, et need, kes toetavad süütute inimeste tapjaid, ei erine sugugi terroristidest endist.
Erdogani kommentaarid, mis pälvisid kiiresti inimõiguslaste pahameele, on vastus pühapäeval Ankaras toimunud rünnakule, kus hukkus 37 inimest ja milles julgeoleku ametnikud süüdistavad Kurdi mässulisi, vahendas Reuters.
Õiguste kaitsjad kardavad, et terrorismivastaseid seadusi, mida juba on kasutatud teadlaste ja opositsiooniajakirjanike suhtes, kasutatakse kohtus selleks, et lämmatada muu hulgas kurdide konflikti arutelu meedias ja teistel avalikel platvormidel.
"Need, kes toetavad otseselt või kaudselt inimesi, kes hävitavad süütuid elusid, ei erine sugugi terroristidest,“ ütles Erdogan oma kõnes. "Peame viivitamatult üle vaatama terrorismi ja terroristi määratluse. Vastavalt sellele peame kohe muutma ka karistusseaduslikku."
Lääneriigid on mures Türgis toiminud pommirünnakute suhtes, milles süüdistatakse terrorirühmitust ISIS või kurdi mässulisi, sest nad peavad Ankarat oluliseks liitlaseks naaberriikides Süürias ja Iraagis. Samal ajal on lääs kritiseerinud NATO liitlast ja EL-i kandidaatriigi inimõiguste olukorda, mis on tõstatanud küsimusi Türgi kohtusüsteemi sõltumatuse kohta.
Valitseva AK partei õigusekspert ütles, et valitsuse eesmärk on laiendada terrorismivastase seaduse ulatust.
"Inimene ei pruugi olla terroriaktidega otseselt seotud, kuid võis toetada neid ideoloogiliselt. See ei pruugi olla täielik terrorism, aga terrorismiga siiski seotud."
Politsei pidas Kurdistani Töölisparteile (PKK) suunatud Istanbuli operatsiooni käigus kinni 20 kahtlusalust, sealhulgas advokaadid, keda kahtlustatakse Ankara pommirünnaku korraldamises.
Teisipäeval pidas Istanbuli kohus kinni kolm teadlast, keda süüdistatakse terroristliku propaganda levitamises, pärast seda, kui nad lugesid avalikult ette deklaratsiooni, mis kutsus ülesse lõpetama sõjategevust riigi kaguosas, peamiselt kurdide aladel.
Organisatsiooni Human Rights Watch vanemteadur Emma Sinclair-Webb ütles, et teda šokeeris mõte terrorismi mõiste laiendamisest. "See rikub täielikult Türgi rahvusvahelisi kohustusi ja õigust."
1984. aastal alanud autonoomiat nõudvate kurdide mässust alates on tapetud 40 000 inimest. Relvarahu lagunes juulis, vallandades konflikti ajaloo ühe suurima vägivalla.
Toimetaja: Merit Maarits