Haagi kohus ei toetanud Pekingi nõudmisi Lõuna-Hiina meres
Rahvusvaheline kohus tegi otsuse, mille kohaselt pole Hiina Rahvavabariigi territoriaalsed nõudmised Lõuna-Hiina mere piirkonnas põhjendatud.
Kaebusega Haagis asuva ja ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) asjus otsuseid langetava Alalise Vahekohtu poole pöördus 2013. aastal Filipiinide valitsus, kelle hinnangul rikub Pekingi tegevus Lõuna-Hiina meres rahvusvahelist õigust, vahendas BBC.
Alaline Vahekohus leidis oma otsuses, et pole tõendeid, justkui oleks Hiina omanud ajaloo jooksul nimetatud piirkonna üle eksklusiivset kontrolli. Kohtu hinnangul on Peking oma sammudega - näiteks naftauuringud ja kalapüük - rikkunud Filipiinide suveräänsust ning tekitanud tehissaarte rajamisega ka suurt kahju korallide elukeskkonnale.
Samuti rõhutas kohus, et kontroll osade Spratly saarte üle ei anna Pekingile õigust eksklusiivseks majandustsooniks.
Kohtu otsus on siduv, kuid kohtul puuduvad võimalused selle otsuse täitmist kuidagi reaalselt tagada.
Peking kohtuotsust ei tunnista
Kuigi ka Hiina Rahvavabariik on ÜRO mereõiguse konventsiooniga liitunud, väidab Peking, et selles küsimuses pole Haagi kohtul õigust otsust langetada.
Analüütikute sõnul riskib Peking otsuse täitmata jätmisel tõsise mainekaotusega, kuid samas ei saa ka välistada seda, et Peking võib hakata hoopis agressiivsemalt tegutsema.
Hiina Rahvavabariigi kaitseministeerium teatas näiteks vahetult enne otsuse avalikustamist, et olgu otsus milline tahes, Hiina suveräänsust see ei muuda.
"Ükskõik, mille otsus ka ei tehtaks, on Hiina Rahvavabariigi relvajõudude ülesandeks kindlalt kaitsta riiklikku suveräänsust, julgeolekut ning huve ja õigusi merel. Samuti tagada piirkondlikku rahu ja stabiilsust ning tegeleda kõikvõimalike ohtude ja väljakutsetega," seisis kaitseministeeriumi teates.
Palju oleneb Hiina edasistest sammudest
Filipiinide välisministeerium teatas kommentaariks, et otsust asuvad põhjalikult uurima nende eksperdid.
"Me kutsume kõiki osapooli üles vaoshoitusele ja kainusele," märkis välisminister Perfecto Yasay ja lisas, et Manila austab märgilise tähtsusega kohtuotsust täies mahus.
USA allikad rääkisid Reutersile, et Hiina reaktsioonist oleneb see, kuidas nii piirkonna riigid ja Washington edasi tegutsevad.
Kui Hiina peaks näiteks oma sõjalist tegevust vaidlusaluses piirkonnas laiendama, on ka teised sunnitud rahvusvahelise mereliikluse tagamiseks oma missioone intensiivistama, selgitas üks anonüümseks jääda soovinud USA ametnik.
Teine ametnik aga märkis, et USA plaanid sellisteks missioonideks on juba lõppjärgus, kuid avaldas siis lootust, et ehk õnnestub sellist stsenaariumi siiski veel vältida.
Pekingi arvates kuulub neile suurem osa Lõuna-Hiina merest
Pekingi arvates on Lõuna-Hiina mere piirkond, mille kaudu liigub iga aasta umbes 5 triljoni väärtuses kaupu, Hiina territoorium ning oma seisukoha kinnitamiseks on sinna rajatud ka militariseeritud tehissaari.
Lõuna-Hiina meri ja umbes 30 000 saarest ning karist koosnev Spratly saarestik on tuntud ka oma rikkalike nafta- ja gaasivarude poolest ning hiinlaste arvates on neil õigus 90 protsendile seal asuvatest territooriumidest.
Hiina territoriaalnõudmistega konkureerivad aga veel Brunei, Malaisia, Filipiinid, Vietnam ja Taiwan. Piirkonna tulevikuga on paratamatult seotud ka USA, kellel on osade vaidluses olevate riikidega liitlassuhted.
Kohtu veebileht oli maas
Haagi Alalise Vahekohtu (PCA) veebileht oli täna enne otsuse väljakuulutamist maas, kirjutab inquirer.net.
PCA otsuste veebilehel esitati teadet serveriveast.
Samal lehel avaldati hiljem kohtu otsus.
China has 'no historic rights' in South China Sea, rules Hague tribunal https://t.co/5YD1XwunCx pic.twitter.com/Uf0pQWyJXQ
— The Telegraph (@Telegraph) July 12, 2016