Ilves Yle intervjuus: kriisiolukorras ei pruugi Soome enam NATO liikmeks saada
Eesti president Toomas Hendrik Ilves ütles Soome rahvusringhäälingule antud intervjuus, et Soome liitumine NATO-ga võib osutuda keeruliseks, kui Helsingi taotleb liikmestaatust kriisiolukorras. Ilvese hinnangul ei pruugi raskel hetkel kõik liikmesriigid sellist taotlust toetada.
"Iga riik valib oma sõjalised liitlassuhted ise ja seetõttu ei ütle ma ka kellelegi, mida nad peaksid tegema. Ühe asja ma siiski ütleksin. Erinevad inimesed on mulle Soomes rääkinud, et kui olukord tõsiseks läheb, siis Soome liitub NATO-ga. Mina olen neile aga öelnud, et kui olukord läheb nii tõsiseks, oleks liiga palju neid inimesi, kes ütleks, et see oleks liiga provokatiivne samm, ärme tee seda," rääkis Ilves Yle hommikusaates.
"Kui praeguses rahvusvahelises keskkonnas poleks Eesti NATO liikmesriik ja taotleks NATO liikmesust, siis ükskõik kui head me ka poleks, ükskõik kui hästi meie kaitsevägi ka ei funktsioneeriks, meie kaitse-eelarve oleks 2% SKT-st, ma olen kindel, et oleks riike, kes ütleks, et see on liiga provotseeriv, et selleks pole õige aeg ja et me peaksime ootama, et Venemaad mitte ärritada. See on olukord, mida tuleb meeles pidada, kui räägitakse, et praegu mitte, me ootame (NATO-ga liitumisega - Toim.), millal olukord tõeliselt tõsiseks läheb. See pole automaatne, NATO-sse ei astuta lihtsalt sisse," selgitas president.
Veel 2003. aastal oleks Soome liitumine NATO-ga toimunud Ilvese sõnul lihtsalt, kuid praegu oleks see juba keerulisem. "Liitumisleping tuleb heaks kiita iga liikmesriigi parlamendis. Nii mõnigi riik peaks ajastust ebasobivaks," sõnas ta.
Venemaa kasutab põgenikekriisi Euroopale surve avaldamiseks
Intervjuu käigus tõstatus ka migratsioonikriisi teema ning Ilves hoiatas, et Schengenit saab ülal pidada vaid siis, kui kantakse hoolt, et välispiirid oleks kaitstud.
Eesti president nentis, et olukord Venemaalt Soome saabuvate varjupaigataotlejatega on üsna kummaline.
"Inimesed, kes on elanud aastaid Moskvas, otsustavad äkki, et nad taotlevad varjupaika. Lähis-Idast, Iraagist pärit inimesed on elanud Moskvas ja märkavad nüüd, et neil on võimalus kolida Soome. On selge, et meil on väga palju juhtumeid, kus migratsiooni põhjused on majanduslikud. Inimesed ei põgene tagakiusamise eest, kui nad on elanud kolm aastat Moskvas ja nad on pärit Iraagist. See pole usutav," ütles Ilves ja lausus, et on vaja paremaid vahendeid, kuidas majandusmigrante tagasi saata.
Ilvese hinnangul on Venemaa kasutanud migratsioonikriisi ka vahendina surve avaldamiseks. "Miski ei ületa Venemaa piiri ilma, et sellest teataks," rõhutas ta.
"Kriisi kasutatakse surve loomiseks. Saksamaa ajakirjanduski on esile toonud, kuidas põgenikekriis on murendanud liidukantsler Angela Merkeli positsiooni, keda nähakse kui üht ühendavat liidrit, kui Euroopa Liit on seisnud vastu Venemaa agressioonile Ukrainas," lausus Ilves.
Küsimusele, kas Eestist võib saada põgenikele uus sisenemiskoht Euroopa Liitu, vastas Ilves, et Eesti pole selles rollis varem olnud, kuid olukord võib muutuda.
"Keegi ei osanud ette näha ka seda, et Soomest võiks kujuneda selline põgenike sisenemiskoht. Ma arvan, et Soome piire ei peetud tõenäoliseks marsruudiks. Olukord võib muutuda," sõnas Eesti riigipea.
Toimetaja: Laur Viirand