"Välisilm": uus valitsus Soome välispoliitikasse erilisi muutusi ei too
Soome uuelt võimalikult valitsuselt Keskerakonnaga eesotsas erilisi muudatusi välispoliitilises kursis ei oodata. Küll aga võib majanduses tulla lausa tuntavaid pöördeid, täpsemini kärpeid ja kokkuhoidu, sest senine "üle jõu elav" heaolumudel polevat enam jätkusuutlik.
Eile kulminatsioonini jõudnud Soome valimised keskendusid seekord peamiselt majandusteemadele, sest soomlased tunnetavad laia ühisrindena vajadust juba pikemat aega rabas tammuv majandus jälle kasvuteele viia, vahendas ETV saade "Välisilm".
"Majandusteemaline debatt domineeris nende valimistel. Soome majanduslik seis on juba aastaid kehv olnud ja valitsusel ei paistnud olevat selgelt visiooni sellest, mida tuleks ette võtta," nentis politoloog Erkka Railo.
Samas on julgeolekupoliitiline olukord nii pinev, et ka Venemaast ja NATO-st ei saadud üle ega ümber. Nii võttis taanduv peaminister, paremtsentristliku Koonderakonna esimees Alexander Stubb kokku oma kogemused valimiseelsete väitluste peamistest teemadest.
"Üks on turvalisus, eelkõige olukord Venemaal - sellest on palju räägitud, nagu ka NATO liikmesusest ja Põhjamaade kaitsekoostööst. Teine on loomulikult majanduse kõik aspektid, aga eriti meie võlakoorem ja tööhõive," märkis Stubb.
Turvalisusest, Venemaast ja kurikuulsast N-tähega algavast akronüümist tõesti räägiti, aga nii mõnegi eestlase vaatevinklist võib selline jutt Soome poliitilise traditsiooni tõttu tunduda lihtsalt auru väljalaskmisena. Järske või isegi kiireid muutusi ei tasu nimelt põhjanaabrite suunalt selles vallas oodata.
"Parlamendivalimised ei ole tavaliselt Soome välispoliitikat kuigi palju muutnud. Ka seekord sidusid erakonnad isegi valimiskampaania ajal end pea eranditult ühise välis- ja turvalisuspoliitikaga. Seega ei muuda need valimised valitsevat olukorda," lausus politoloog Railo.
Valitsev olukord tähendab seda, et Soome kavatseb teha NATO-ga nii tihedat koostööd kui see on otseselt liikmeks saamist taotlemata vähegi võimalik. Seda, et olukord ka pärast 19. aprilli suurt ei muutu, tõdes - mõnetise kahetsustundega - Soome erakonnajuhtidest vast kõige NATO-innukam, Rootsi Rahvaparteid juhtiv senine kaitseminister Carl Haglund.
"No need valimised ei räägi selle kohta eriti midagi," vastas Haglund küsimusele, kui peatselt saab Soomest NATO liige. "Ja meie puhul pole võib-olla siiski tegemist innukusega, vaid sellega, et oleme tahtnud välja selgitada, kui kaugele selle teemaga minna saab. Eks me näe, mida uus valitsus kokku lepib ja mis valitsusprogrammi kirja saab, aga ma ei usu, et valimistulemus kuidagi otsustavalt Soome NATO-liikmesuse taotlemisele kaasa aitaks."
Kui välis- ja turvalisuspoliitika püsib muutumatu, siis sisepoliitikas, eelkõige majanduses tehtavate ümberkorralduste vajadust tunnistavad sisuliselt kõik Soome erakonnad. Mida aga siis selles vallas oodata tulevaselt Soome valitsuselt, mille tõenäoliselt moodustavad kolm nendel valimistel enim parlamendikohti saanud erakonda - mis omakord tähendab, et ilmselt ootab Soomet ees neli aastat nö kodanlikku valitsust, mille moodustavad tsentristlik Keskerakond, populistlikud Põlissoomlased ja paremtsentristlik Koonderakond.
"Põhimõtteliselt võib see tähendada vägagi tuntavaid kärpeid Soome sotsiaal-, tervishoiu- ja üleüldse heaoluühiskonna teenustesse," tunnistas politoloog Railo.
"Lisaks plaanivad need kodanlikud erakonnad töötingimusi puudutavate lepingute viimist ettevõtete siseasjaks ning töötushüvitiste kärpeid. Samas on praegu veel pisut raske tulevikku hinnata, kõik sõltub sellest, mis suunas valitsuskõnelused liiguvad. Me ju teame ka näiteks seda, et Põlissoomlaste programm on vastu heaoluühiskonda puudutavatele kärbetele. Nii et eks paistab, kas koostöö õnnestub ja milliseks see kujuneb," sõnas Railo lõpetuseks.
Toimetaja: Laur Viirand