Teadlane: Nepal on seismoloogilises mõttes üks ohtlikumaid piirkondi maailmas
Nii Nepali ränk maavärin kui ka Tšiilis purskav vulkaan peegeldavad maakoores toimuvaid protsesse, ütles seismoloog Heidi Elisabet Soosalu.
Ta selgitas "Terevisioonis", et Nepali katastroofipiirkonnas jätkuvad järeltõuked veel mitmeid päevi või isegi nädalaid, kuid need muutuvad järjest nõrgemaks.
Küsimusele, kas on seos Tšiili vulkaanipurske ja Nepali maavärina vahel, vastas Soosalu, et mõlemad kajastavad maakoore protsesse. Maakoor koosneb laamadest, mis liiguvad üksteisest mööda umbes mõned sentimeetrid aastas.
Saatekülaline märkis, et vulkaanipurske etteaimamine on palju lihtsam kui maavärinal. "Vulkaani puhul me enamasti teame, kus ta asub. Aga maavärina puhul, näiteks Nepali piirkonnas, kas meil on maavärin siin või 500 kilomeetrit itta või läände, see on väga keeruline ülesanne. Aga mõlemaid seiratakse väga tõhusalt igasuguste geofüüsikaliste ja geoloogiliste meetoditega," sõnas Soosalu.
Viimane umbes sama ränk maavärin toimus Nepalis umbes 80 aastat tagasi.
"See on piirkond, kus India surub end Euraasia alla umbes 4-5 cm aastas. See on üks hullemaid kohti maakera peal üldse. Kui on selline kokkusurumise keskkond, siis tekivad kõige suuremad pinged ja nagu teame, on Pakistani kandis ka hävituslikke maavärinaid olnud. Hetkel tabas see kõige hullemini Nepali, aga terve see piirkond on pidevas ohus," rõhutas Soosalu.
Lõuna-Tšiilis Llanquihue looduskaitsealal asuv Calbuco stratovulkaan hakkas eelmisel nädalal üle pika aja purskama, tuues kaas Los Lagose aladelt elanike evakueerimise 20 kilomeetri raadiuses. Päästetöötajad aitasid kodudest lahkuda 1500 inimesel. Purske tagajärjel taevasse paiskunud tuhk häirib nii maantee- kui lennuliiklust. See 2000-meetrine tulemägi purskas viimati 1972. aastal.
Toimetaja: Sven Randlaid