Berliini börsi juht: Kreeka valitsus käitub nagu "finants-Taliban"
Kuigi Kreeka poolt eile hilisõhtul eurogrupile esitatud ettepanekuid on mitmed Euroopa Liidu juhid tervitanud vaoshoitud optimismiga, on endiselt hulgaliselt eksperte, kes on tuleviku osas endiselt skeptilised. Näiteks Berliini börsi üks juhtidest, Artur Fischer rõhutas, et hetkel pole veel mingit põhjust Ateenat usaldada ning et Kreeka valitsus on käitunud nagu "finantsmaailma Taliban".
"Kreeka valitsus on viimase poole aasta jooksul käitunud nagui finants-Taliban ning kaotanud igasuguse usaldusväärsuse," rääkis Fischer BBC-le.
"Küsimus, millele Saksa rahvasaadikud peavad vastama, on praegu see, kas me peame kogu seda asja uuesti arutama näiteks 6 kuu pärast. 12 kuu pärast?" arutles ta. "Kas nad ka püsivad enda tehtud ettepanekute juures? Sest kui nad seda ei tee, siis on liidukantsler Angela Merkelil ikka väga suur probleem lahendada."
Kreeka valitsuse uued ettepanekud, milliste reformidega nad kavatsevad täita tingimused uue rahvusvahelise abipaketi saamiseks, jõudsid neljapäeva hilisõhtul eurogrupi juhi Jeroen Dijsselbloemini. Täna küsib peaminister Alexis Tsipras parlamendilt heakskiitu, et valitsus saaks võlausaldajatega reformide üle läbi rääkida.
"Meie ees seisavad olulised otsused," tsiteeris peaminister Tsiprast tema pressiesindaja. "Meil on mandaat sõlmida parem lepe kui see ultimaatum, mille eurogrupp meile algselt esitas, samas pole meile antud mandaati viia Kreeka välja eurotsoonist. Me oleme kõik koos praeguses olukorras."
Dijsselbloem ütles täna, et eurogrupp võib laupäeval teha "märkimisväärse otsuse" ning Kreeka ettepaneku näol on tegu "põhjaliku tekstiga". Detailsemat hinnangut ta praegu siiski Ateena ettepanekule ei andnud.
Ettepanekutele annavad oma hinnangu ka Euroopa Komisjon, Euroopa Keskpank ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).
Hinnang peaks saama valmis hiljemalt enne laupäeval toimuvat eurotsooni rahandusministrite ehk eurogrupi kohtumist. Ministrite seisukohti arutavad järgmise päeva pärastlõunal edasi aga eurotsooni liidrid.
Kreeka ettepanekud
Reutersi andmetel pakub Kreeka valitsus laevandusettevõtetele kehtestatud maksude tõstmist ja saarte maksuleevenduste kärpimist.
Samuti on plaanis tõsta toitlustusasutuste käibemaksu, minna edasi pensionireformiga ning panna paika erastamiste ajakava. Lisaks on kavas meetmed, millega tagada maksude parem laekumine.
Kreeka kaitsekulutusi kärbitakse käesoleval aastal 100 miljoni ning järgmisel aastal 200 miljoni euro võrra.
Vastutasuks soovib Ateena, et kreeditorid vaataksid nelja aasta raames üle Kreekale seatud eelarvetingimused ning eraldaksid Kreekale 53,5 miljardi euro suuruse abipaketi, millega riik saaks täita oma laenukohustusi 2018. aasta juunini.
Analüütikute hinnangul pakub Kreeka valitsus mitmeid reforme, mis sisuliselt äsjasel referendumil tagasi lükati, kuid tegu polevat siiski ka peaminister Alexis Tsiprase kapituleerumisega, sest reformide ja kärbete eest nõuab ta võlausaldajatelt samuti esialgsest rohkem.
Toimetaja: Laur Viirand