Ahto Lobjakas: ISIS mõjutab Eestit kaudselt, kuid arvatust ohtlikumalt
Moslemi tänavaterrorismi laine Prantsusmaal ja Austraalias viimasel kuul ja selliste vahejuhtumite võimalikkus mujal Lääneriikides tõstatab küsimuse, kuidas äärmusrühmituse ISIS ehk Islamiriik esiletõus võib maailma muuta Eestigi jaoks.
ISIS ei ole iseenesest Eesti jaoks suur probleem – Venemaa on ja jääb Eesti jaoks julgeolekuprobleemiks number üks, mis ei luba ühelgi "number kahel" ettenähtavas tulevikus omada ligilähedaselt võrreldavat tähendust. ISIS on aga probleem kaudsemalt, võimalik, et pikas plaanis ohtlikumalt kui oskame arvata.
Esimeses järjekorras selle pärast, et ta tõmbab liitlaste energiat ja tähelepanu ära meie probleemidelt ning soosib lääneriikide poolset koostööotsimist Venemaaga. Pole kahtlustki, et Euroopa Liidu abirahade ja raskuskeskme nihutamine lõunanaabrite juurest idanaabrite poole on palju raskem. Aga olulisemalt on islami radikaliseerumine probleem selle tõttu, mida ta teeb nende ühiskondadega, kellega üritame lõimuda meie poliitiliselt ja majanduslikult.
Islami uusterrorism soodustab nendes ühiskondades poliitilist kapseldumist, oma muredele keskendumist. See omakorda lõhub Euroopa Liidu ühtsust nii tööturgudel, sisserändepoliitikas kui laiemate prioriteetide seadmisel.
Pikemas plaanis peavad Lääne-Euroopa riigid kohanema ning see tähendab kohanemisvajadust meiegi jaoks. Kuigi moslemite suhtarvud pole Euroopas tegelikult kuigi suured, võimendub nende esindatuse probleem. Nii tuleb ka Eestil harjuda sellega, et Euroopa Liidu liikmesriikide poliitikute sekka lisandub üha enam teisevärvilisi ja moslemiusulisi ning, et see mõjutab poliitilisi valikuid.
Selle faktiga arvestamine pole mitte üksnes elementaarne tolerantsiküsimus, millega Eestis pole üleliia hästi, vaid ka poliitiliste huvide võimalikult tõhusa esindamise ja teostamise küsimus.
Toimetaja: Marju Himma