ERR Horvaatias: kahel riigil on palju ühist, kuid võimalusi edasiseks koostööks on veel

Video
Neeme Raud
28.03.2016 22:24
Rubriik: Välismaa

Horvaatia on käinud välja idee, kuidas teha rohkem koostööd riikide vahel, mis asuvad Läänemere, Aadria mere ja Musta mere vahele jäävas piirkonnas. Teema tõstatus ka Eesti presidendi riigivisiidi ajal.

Zagreb on oma Austria-Ungari aegse suurejoonelise, nüüd pisut väsinud arhitektuuriga meeldiv linn, kuhu saabuda. President Toomas Hendrik Ilvese riigivisiidi ajal oli linn juba täies õies. Kuid kohe visiidi alguses tekkis küsimus, mis võiks kaht riiki ühendada - kui just turism välja arvata, sest eestlased on leidnud Horvaatia kui puhkusepaiga. Ent ühist on veelgi, vahendas ETV saade "Välisilm".

"Ajalooliselt me oleme ju küllaltki sarnases positsioonis. Nii Eesti kui Horvaatia on sellised rajamaad. Nad asuvad mõlemad kahe kultuuriruumi piirimaadel. Seetõttu on meil selline ajalooline ühisosa päris suur," rääkis presidendi kantselei siseosakonna juhataja Erki Holmberg.

Kohati on meil aga üsna üllatavat ühist.

"Mis on väga huvitav - näiteks meie mõlema ärkamisajal ühendas mõlemat rahvast laul. Eestis meie laulupeod, erinevad koorid, orkestrid. Ja ka siin 19. sajandi 30. aastatel just tänu muusikale ja laulule ühines horvaatia rahvas ja hakkas tundma ennast rahvana," lisas Holmberg.

Nüüd soovib Horvaatia veel üht ühisosa leida. Horvaatia arvates tuleks luua riikide koridor, mis kulgeks lõunast põhja või põhjast lõunasse ja ulatuks Aadria merest kuni Läänemereni.

Selle Aadria-Balti-Musta mere initsiatiivi eestkõnelejaks on Horvaatia president Kolinda Grabar-Kitarović.

"Oleme taas rajanud ida-lääne või lääne-ida sidemed, kuid ei ole eriti tähelepanu pööranud Kesk-Euroopa ühendamisele põhja-lõuna suunal. Eesti ja Horvaatia on osaks sellest tegelikust Kesk-Euroopast ning varem ajaloos olid nad enam ühendatud kui nüüd. Täna võtab näiteks rongiga Zagrebist Viini jõudmine sama palju aega kui impeeriumi aastatel. Nii on ka maanteede ja teiste ühendustega Eesti ja Horvaatia vahel. Sooviksime näha rohkem Eesti ja ta naaberriikide turiste Aadria mere rannikul. Seepärast on oluline see regioon taas ühendada, mis aitaks kaasa ka meie tööstuste ning majanduste konkurentsivõime tõstmisele ja annaks meile Kesk-Euroopa regioonina tugevama hääle ka ühiste Euroopa poliitikate kujundamisel," selgitas president Grabar-Kitarović.

Üht palub Horvaatia president veel - et kui me räägime tema riigist, siis ei kõneleks me enam Balkani, vaid Kagu-Euroopa maast.

Välisminister Marina Kaljuranna sõnul toetab Eesti Horvaatia presidendi Aadria-Balti-Musta mere initsiatiivi, kuid uusi institutsioone rajada ei soovi.

"Selline dialoog on kindlasti tervitatav ja seda, et me peaksime rohkem rääkima energeetika teemadel, ühisturu teemadel, transporditeemadel, see on selge. No millesse me oleme suhtunud ettevaatlikumalt on see, et see ettepanek ei tooks kaasa jälle täiendavate organisatsioonide, sekretariaatide või bürokraatia loomist. selles me oleme ettevaatlikumad. Aga mõte iseenesest on tervitatav ja seda me kindlasti siin ka täna arutame," ütles Kaljurand.

On veel üks teema, mis praegu paljusid Euroopa riike ühendab, ja selleks on põgenikekriis. Horvaatiat läbis alates eelmise aasta septembrist kuni tänavuse märtsini, mil Balkani tee kinni pandi, üle 650 000 põgeniku. Aga mis huvitav - kohapeale otsustasid jääda vaid vähesed. Umbes 150.

"Migrantide siht oli väga selge - jõuda perekonna liikmete või sugulaste juurde Saksamaal, Austrias või mõnes teises riigis. Me olime transiidimaa ja kohtlesime neid väga humaanselt, aidates neil Horvaatia läbida ja jõuda oma sihtkohtadesse," märkis Horvaatia peaminister Tihomir Orešković.

Horvaatia puhul ongi huvitav, et suur põgenikelaine, iga päev kümned tuhanded põgenikud saabusid sinna just oktoobrikuiste valimiste ajal, kuid kampaanias põgenike teema praktiliselt ei tõusnud. "Me mäletame oma sõja aegu ja põgenikke Horvaatia riigi sees ja ka Bosniast ning seepärast suhtusime ka Süüriast ja Iraagist tulijaisse mõistmisega ja püüdsime neid igati aidata," väitsid horvaadid.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
Maailma kino Toriseja (Mielensäpahoittaja, Soome 2014)
Täna 21:35

Lugu pahurast papist, kelle vana kooli põikpäisus pannakse proovile, kui ta on sunnitud pärast ränka kukkumist kolima elama suurde linna oma särava ja nutika minia juurde. Need kaks lähevad silmapilk karvupidi kokku, millel on lõbusad tagajärjed, ning üsna pea soovib minia tema väljakolimist. Kuid vanatois on peidus enamat, kui naine alguses arvas. Tuleb välja, et ka papil on noorelt minialt üht-teist õppida. See, mis algab tragikoomilise katastroofina, jõuab välja liigutava looni uutest avastustest, sallivusest ja põlvkondadevahelistest erinevustest.

täna klassikaraadios

foto
Kontserdisaalis: La Scala avab hooaja Pucciniga

7. detsember on Itaalias pidupäev – igal aastal avatakse kuulsaima ooperiteatri hooaeg just sel õhtul koos tähtsate külalistega. Otseülekanne Giacomo Puccini ooperi “Madama Butterfly” ettekandelt algab Klassikaraadios kell 18.55.

R2 aastahiti hääletus