Sündmused Ukrainas panevad Lätit kaaluma kohustusliku ajateenistuse taastamist
Ukraina ümber tormlevad sündmused on ka meie naaberriigis Lätis tekitanud põhjaliku julgeolekuarutelu. Suund on võetud kaitsekulutuste olulisele suurendamisele ning vaieldakse selle üle, kas mitte taastada kohustuslik ajateenistus.
Lätis kõneldakse järjest enam majanduslikust ja sotsiaalsest julgeolekust, sest euro eel kõvasti kärbitud palgad ja pensionid vajavad juba ammu tõstmist, vahendas ETV saade "Välisilm".
Lätis puudub praegu kohustuslik sõjaväeteenistus ning nende kaitse-eelarve on vaid 0,9% sisemajanduse kogutoodangust. Läti valitsus ja juhtivad sõjanduseksperdid leiavad, et julgeolek pole ainult sõjamehed ja tehnika.
Läti ekspresident ja seimi kaitsekomisjoni esimees Valdis Zatlers selgitas, et Läti tähtsaim ülesanne on olla tugev sisemiselt, et ühiskonnas oleks olukord turvaline.
Lätis on suur vähemusrahvuste osakaal – venelasi on 28%. "Loogiline ju, et etniline tõmme on neil Venemaa poole, vene kultuuri ja vene ajaloo poole. Seetõttu on loomulik, et Venemaa osalusel toimunud sündmused põhjustavad väitlusi ka vähemusrahvuste seas. Kuid loomulikult ei saa me taganeda väärtustest, millele on rajatud Läti riik - seaduslikkusest, demokraatiast, vabast turust ja omandi kaitsest," rääkis Zatlers.
Läti tuntumaid sõjanduseksperte Raimonds Rublovskis kinnitas, et kohustuslikku ajateenistust kaotades ei osanud keegi ette näha sellist sündmuste arengut Ukrainas.
Läti rahvusvaheliste suhete instituudi nõunik ja sõjandusekspert Raimonds Rublovskis rääkis, et Lätis on kaalumisel kohustusliku ajateenistuse taastamine. "Arvatakse, et Lätti võiks rajada NATO maaväebaasid. Ja muidugi leitakse ka, et neid pole vaja," märkis Rublovskis.
Sel juhul võiks tekkida olukord, kus ka Venemaa suurendab oma sõjaväelaste arvu Läti piiri lähedal - Kaliningradis, Pihkva ümbruses ja mujal. Nii tekib kaitseküsimustes dilemma - kui NATO suurendab oma osalust siin, tõstab Venemaa vastuseks oma sõjaväelaste arvu Balti piiride lähedal.
Kuigi 150 NATO sõjaväelast on Lätti saabunud, on NATO baaside rajamise suhtes Lätti vastakaid arvamusi. Rublovskis ütles, et NATO ja Venemaa vastasseis võib Läti ja Venemaa piirialal viia võidurelvastumiseni, mis võib turvatundele vastupidi mõjuda.
NATO baas iseenesest ei lahenda midagi, märkis Rublovskis. Tema sõnul on küsimus selles, kuhu see baas luuakse ja millised saavad olema seal paiknevate sõjaväelaste arv, ülesanded ja jõud.
"Mina arvan siiski, et NATO ei kavatse Balti riikidesse oma maaväebaase rajada. Võimalik, et tehakse otsus suurendada veelgi õhupatrulle, kasutades ära Eestis asuvat Ämari baasi. Siis saab olema kaks õhukaitsebaasi - Leedus Šiauliais ja Eestis Ämaris," ütles Rublovskis.
Tema hinnangul on võimalik, et õppusi hakatakse Balti riikides korraldama sagedamini. Tõenäoliselt võidakse siia saata ka mõned laevad, kuid ta ei usu, et eesmärk on luua Balti riikides tugevaid NATO maaväebaase.
"Ukraina sündmusi vaadates on ka keeruline öelda, kuidas suuri motoriseeritud maaväebrigaade sellises olukorras kasutada."
Opositsioonis oleva vene Koosmeele Keskuse juhid leiavad, et Läti peaks panustama pigem politsei kui kaitseväe arengusse.
"Mõistame ju suurepäraselt, et separatistide, provokaatorite ja teiste jõudude vastu, kes püüavad tekitada ebastabiilsust, tuleb astuda siseministeeriumi jõududega. Me võime luua hea ja tugeva politsei ning muuta võimsaks eriteenistused, kes töötaksid provokaatorite vastu, kuid investeerida sõjatehnikasse ja sõjalaevadesse pole minu meelest mõistlik," ütles seimi aseesimees, Koosmeele Keskuse liige Jurijs Klementjevs.
Ta usub NATO kaitsesse, mida tema hinnangul ei saa võrrelda Läti eelarve võimalustega.
Läti on lubanud suurendada kaitsekulutusi kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust aastaks 2020. USA liidrid on öelnud, et turvalisus pole tasuta ja kaitsekulutusi tuleks tõsta kiiremini.
Et oktoobris on Lätis seimi valimised, tundub tõusevad esiplaanile pigem õpetajate ja politseinike palgad, elektrihinna tõusu kompenseerimine, mitte niivõrd sõjalised kulutused. Ehkki - poliitilise kokkuleppeni on ekspresidendi Valdis Zatlersi sõnul siiski jõutud.
Teisalt on Lätis taas päevakorral ka Vene piiri äärse Latgale areng ja seimis esindatud Koosmeele Keskuse poliitikud soovitavad kiiresti vähendada mittekodanike arvu, et nende tõmme oleks Läti, mitte Venemaa poole.
Toimetaja: Marju Himma