ERR Brüsselis | Euroopa Ülemkogus on suured erimeelsused kliimaeesmärkides
Brüsselis alanud Euroopa Ülemkogul püütakse saavutada kokkulepet Euroopa Liidu kliimaeesmärkides aastani 2030.
Kokkulepet otsitakse kasvuhoonegaaside vähendamise ning taastuvenergia osakaalu ja energiatõhususe suurendamise suhtes. Erimeelsused liikmesriikide vahel on suured. Poola kardab, et ambitsioonikad kliimaeesmärgid tõstavad oluliselt elektri hinda ja pärsivad majanduskasvu. Eesti toetab Põhjala riikide eesmärke, ütles peaminister Taavi Rõivas "Aktuaalsele kaamerale".
"Puhas loodus on meie jaoks suur väärtus. Näeme, et meie otsene majanduslik huvi ja kliimaeesmärgid on mitmes mõttes tasakaalus, kui saame oma konkreetse põlevkivitööstuse jätkusuutlikuse küsimuse ka lahendatud. Muudes küsimustes oleme valmis kompromisse toetama," ütles Rõivas.
ERRi korrespondent Johannes Tralla rääkis "Aktuaalsele kaamerale" Brüsselist, et ülemkogu algus on pikalt veninud. Planeeritud töö esimesed sessioonid jäid ära ja valitsusjuhid olid reportaaži ajal minemas õhtusöögile. "Ilmselt on selle põhjuseks mitmed kahe-kolmepoolsed läbirääkimised, millega üritatakse teed siluda kompromissini, et see ikka täna ära tuleks," ütles Tralla.
Praeguse info kohaselt on vähemalt kaht kliimaeesmärki veel enne läbirääkimiste algust veidi "lahjendatud", et tulla vastu murelikele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele eesotsas Poolaga. "Need kompromissid ja "lahjendamine" puudutavad taastuvenergiat ja energiatõhusust, aga kinnitus sellele saabub öö jooksul," sõnas Tralla.
Hispaania ja Portugal on ähvardanud igasuguse leppe vetostada, kui kliimaeesmärkidega koos ei lepita kokku energiavõrkude ühendamises. Hispaania on nimelt tahtnud juba aastaid müüa oma tuuleenergiat Prantsusmaale, kes Hispaania väitel kaitseb oma tuumaenergia sektorit odavama Hispaania elektri eest.
Eesti diplomaadid kõvasti tööd teinud, et ülemkogu järeldustesse jõuaks viide pikalt vaieldud kütusedirektiivi rakendusakti osas, mis lihtsalt öeldes tähendab seda, et Eesti põlevkiviõlil põhinevat diislit või bensiini saaks edaspidi turustada Euroopa Liidus. "Praegu on see järelduste mustandis sees," ütles Tralla.
Toimetaja: Sven Randlaid