Saksa kohus karistas Auschwitzi koonduslaagri raamatupidajat 4-aastase vangistusega
Saksamaa kohus mõistis 94-aastase mehe, kes omal ajal töötas Auschwitzi koonduslaagri raamatupidajana, süüdi 300 000 inimese mõrvale kaasa aitamises ning karistas teda 4-aastase vanglakaristusega. Tegemist võib olla viimase suurema Holokausti puudutava kohtuprotsessiga.
Oskar Gröning ei tapnud isiklikult kedagi, kui ta Natsi-Saksamaa poolt okupeeritud Poola territooriumil asunud koonduslaagris töötas, kuid prokuröride arvates aitas tema tegevus juutide massimõrvale kaasa, vahendas Reuters.
Gröring, kes on olnud kohtu all alates käesoleva aasta aprillist, on tunnistanud oma moraalset süüd, kuid on öelnud, et see on kohtu otsustada, kas ta ka juriidiliselt milleski süüdi on.
Juuli alguses ütles ta, et saab andestust paluda ainult jumalalt, sest tal pole õigust teha seda Holokausti ohvritelt.
Auschwitzis töötamise ajal oli Gröningi ülesandeks vaadata üle koonduslaagrisse saadetud inimeste kotid ja pakid ning koguda kokku sealt leitud raha, mis tuli saata edasi Berliini. Gröning, kes oli siis 21-aastane, on tunnistanud, et oli sellel perioodil entusiastlik natsionaalsotsialist.
Süüdistused puudutasid otseselt ajavahemikku 1944. aasta maist juulini. Selle aja jooksul saabus koonduslaagrisse 137 rongi 425 000 Ungarist pärit juudiga, kellest umbes 300 000 saadeti kohe gaasikambritesse hukkamisele.
Kohtuprotsess on taas tõstatanud küsimuse, kas Holokaustis on süüdi ka need inimesed, kes täitsid natsionaalsotsialistlikus masinavärgis nn väikeste mutrite rolli. Seni on Saksamaa kohtusüsteemi vastuseks olnud "ei".
Varem keeldusid Frankfurti prokurörid Gröningi ja teiste koonduslaagri tavatöötajate vastu kriminaalmenetluse alustamisest, sest nad ei leidnud otsest kausaalset seost nende inimeste tegevuse ja nende ümber toimunud massimõrva vahel. Hannoveri prokurörid olid aga teisel arvamusel ning viitasid Sobibori koonduslaagri kunagise valvuri Ivan Demjanjuki juhtumile. Demjanjuk mõisteti 2011. aastal süüdi massimõrvale kaasa aitamises hoolimata sellest, et polnud tõendeid, mis oleksid viidanud mingile konkreetsele tema poolt sooritatud kuriteole. Demjanjuk suri 2012. aastal Saksamaal asuvas vanadekodus.
Gröningi sõjaaegne tegevus tuli avalikuks osaliselt tänu talle endale. Nimelt oli ta pärast sõda elanud tavapärast elu ning oma Auschwitzis töötatud ajast ta ei rääkinud. Kui temani jõudsid aga teated, kuivõrd levinud on mitmel pool Holokausti eitamist sisaldavad ideed, otsustas ta oma kogemustest ka avalikult rääkida. Kuna tema kommentaarid avaldati ka ühes neonatside väljaandes, hakkas ta sellega seoses saama vihaseid kirju ja telefonikõnesid Holokausti eitajatelt. Oma kogemustest rääkis Gröning ka BBC poolt tehtud dokumentaalfilmis.
See, kas eakas ja haige mees ka reaalselt vanglasse peab minema, pole hetkel veel selge. Otsuse edasikaebamiseks on aega üks nädal. Gröningi advokaadi sõnul on mees nii kaua vabaduses ja arvestades tema vanust ning edasikaebustest tulenevate kohtuistungite hulka, ei pruugi asi kunagi reaalse vanglasse minekuni jõuda.
Toimetaja: Laur Viirand