ERR Brüsselis: ummikusse jõudmine Kanadaga teeb murelikuks
Ummikusse jõudmine Kanadaga kaubandusleppe (CETA) sõlmimisel teeb poliitilises plaanis murelikuks, tõdes ERR-i Brüsseli korrespondent Johannes Tralla.
Euroopa Ülemkogu teist päeva varjutasid Valloonia parlamendiga peetud läbirääkimised, kust Kanada kaubandusminister Chrystia Freeland pettunult lahkus, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Belgia prantsuskeelne Valloonia piirkond blokeerib Euroopa Liidu ja Kanada vabakaubanduslepet, mis peaks allkirjad saama tuleval nädalal ja mille Ülemkogu pidi reedel heaks kiitma.
"See on Belgia poliitilise süsteemi eripära, mis võib teoreetiliselt praegu tähendada seda, et kolme miljonit vallooni esindav Belgia regionaalne parlament võibki nurjata kaubandusleppe, mida on läbi räägitud seitse aastat ja mille majanduslikku mõju võiks tunda 500 miljonit eurooplast," rääkis Tralla.
Tema sõnul poleks Euroopa Liidu jaoks leppe ebaõnnestumine mõõdetav niivõrd rahas, mida võib tuua Kanadaga lihtsam äriajamine.
"Palju suurem häda vaatab vastu sellest, millele osutas ka Kanada kaubandusminister, kes ütles, et talle sai selgeks, et Euroopa Liit pole võimeline sõlmima rahvusvahelist lepet isegi väga sarnaseid väärtusi jagava Kanadaga," selgitas Tralla.
"Ja kui mõelda, et kevadel peaksid 27 liikmesriiki hakkama pidama lahutuskõnelusi Suurbritanniaga ja millalgi peaksid jätkuma vabakaubanduskõnelused USA-ga, siis ummikusse jõudmine Kanadaga, mida Euroopa Liidu liidrid on seni nimetanud parimaks liidu kaubandusleppeks, teeb iseenesest poliitilises plaanis üsna murelikuks," lisas ajakirjanik.
Venemaa-sanktsioonide ähvardusest loobuti
Euroopa Ülemkogu lubas Aleppo sõjakoleduste jätkudes vastata Venemaale kõiki vahendeid kaaludes. Itaalia valitsusjuhi Matteo Renzi vastuseisu tõttu pidid aga liidrid hilisöisest ühispöördumisest välja jätma ähvarduse vastata Süüria veresaunale uute sanktsioonidega.
"Päris palju vaidlusi tekitas see, milline sõnastus Euroopa Ülemkogu järeldustesse jõudma peaks. Olgu öeldud, et Venemaale pühendatud õhtusöök venis varahommikuni, sest Itaalia peamnister Matteo Renzi ei olnud nõus kirja panema ähvardust kaaluda uusi sanktsioone, isegi kui Venemaa jätkab pommitamist Süürias," ütles Tralla.
Tema sõnul ei näe Renzi võimalust, kuidas uued sanktsioonid aitaksid Süürias rahu tagada. Saksamaa, Prantsusmaa ja Poola liidrid olid Tralla sõnul aga ilmselgelt teist meelt. Ka peaminister Taavi Rõivas leidis, et küllap tuleb sanktsioonide arutelu juurde õige pea tagasi tulla.
"Sellele liidrite nägelemisele lisab peaaegu mängufilmilikku õhustikku tõsiasi, et paar tundi hiljem, kui liidrid olid vaidlemise lõpetanud, seilas La Manche'i väinast läbi Venemaa lennukikandja, pardal mitukümmend hävitajat, mis üsna tõenäoliselt on teel Süüriasse. Eks siis lähipäevad näitavad, kuidas Euroopa liidrite ettevaatlikud ähvardused Kremlile mõjuvad," lisas Tralla.
Toimetaja: Merili Nael