Saksamaa, Austria ja Taani muudavad varjupaigataotlejate elu keerulisemaks
Saksamaa muudab raskemaks varjupaiga taotlemise Balkani riikide kodanikele, Austria tahab põgenike sissevoolu piiramiseks seada sisse ajutise piirikontrolli ja Taani karmistab süürlastele varjupaiga andmist.
Saksamaa parlamendi ülemkoda kiitis eile heaks seadusemuudatuse, mis teeb võimudele lihtsamaks Bosniast ja Hertsegoviinast, Makedooniast ja Serbiast saabunud varjupaigataotlejate nendesse riikidesse tagasisaatmise. Seadusandjad liigitasid need kolm Balkani riiki turvaliste riikide hulka, kus austatakse inimõigusi, vahendas thelocal.de.
Inimõiguste rühmad olid seadusemuudatuse vastu ja umbes 200 inimest avaldas Berliinis Bundesrati ees nende vastu meelt. Nende sõnul on enamik nendest riikidest tulnud varjupaigataotlejad mustlased, keda kodumaal diskrimineeritakse.
Kaks viimast aastat on Saksamaa olnud varjupaigataotlejate peamine sihtriik Euroopas. valitsuse andmeil kasvas 2013. aastal taotluste arv 64%.
Austria Rahvapartei esimees Reinhold Mitterlehner nimetas mitme liidumaa ettepanekut piirata praegust põgenike sissevoolu ajutise piirikontrolli kehtestamisega appikarjeks. Ta rääkis eile pärast partei üldkogu pressikonverentsil, et selline abinõu on väga problemaatiline ja kahjustaks Austria rahvusvahelist mainet. Mitterlehneri arvates tahetakse selle ettepanekuga juhtida tähelepanu vajadusele varjupaigataotlejate vastuvõtu kvoodisüsteemi järele, vahendas thelocal.at.
Austria võimud on peatanud piiril 4700 varjupaigataotlejat, kellest enamikule oli Itaalias varjupaiga andmisest keeldutud,
Siseminister Johanna Mikl-Leitneri arvates on Euroopas oluline leida lahendus kvootide küsimusele.
Euroopa Liit on juba kaua arutanud võimalust luua Põhja-Aafrikas varjupaigataotlejate registreerimise keskused, et üritada peatada nende voolu üle Vahemere Itaaliasse, teel kuhu hukkuvad paljud.
Saksamaal tegi Baieri Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU) ettepaneku taastada piirikontroll Saksamaa ja Austria piiril, põhjuseks jällegi põgenikud.
Taani teatas eile, et kehtestab uue, ajutise elamisloa varjupaigataotlejatele, kes on põgenenud kodusõja eest, nagu süürlased. Elamisluba antaks üheks aastaks ning seda oleks võimalik veel kahe aasta võrra pikendada, vahendas thelocal.dk.
Justiitsminister Karen Hækkerup ütles, et enamikku kodusõja eest põgenenud varjupaigataotlejatest ei ole kodumaal individuaalselt taga kiusatud.
Võrreldes aasta algusega varjupaigataotlejate arv augustis neljakordistus, ulatudes 2300-ni. Aasta esimese kaheksa kuuga oli esitatud 7900 varjupaigataotlust, mida on rohkem kui terve 2013. aasta jooksul.
Samal ajal ületas Süüriast põgenenud inimeste arv ÜRO andmeil selle aasta augustis 3 miljoni piiri.
Taani meetmetel on dramaatiline tagajärg neile, kes põgenevad rühmituse Islamiriik vägivalla eest, ütles Johanne Schmidt-Nielsen, kes on parlamendis vasakpoolse punarohelise alliansi (Enhedslisten) de facto juht.
"Põgenike perekonnad hakkavad elama pidevas hirmus, et tuleb politseiauto ja nad saadetakse tagasi Süüriasse," kirjutas Schmidt-Nielsen oma avalduses.
Toimetaja: Heikki Aasaru