Bildi analüüs: kuidas Venemaa rahastab Ukraina nn separatistide alasid
Saksa ajaleht Bild analüüsis, kuidas Venemaa rahastab Ukraina separatistlikke alasid Donetskis ja Luganskis.
Alates 2014. aastast on Ida-Ukrainas loodud kaks unikaalset riigiüksust. Nad kutsuvad endid Donetski ja Luganski Rahvavabariikideks. Nii venemeelne propaganda kui ka Venemaa president Vladimir Putin arvavad, et Ukraina konfliktipiirkonnale on sobivam teine nimi: Novorossija ehk Uus-Venemaa, kirjutab Bild.
Ajaleht märgib, et mitu uuringut on näidanud, et vahemikus kevad 2014 kuni suvi 2015 juhtis Vene armee separatiste võitudele Ukraina vastu, kuid peaaegu üldse pole informatsiooni selle kohta, kuidas isehakanud rahvavabariigid oma 3,8 miljoni elanikuga on tulnud toime majanduslikult ja sotsiaalselt.
Leht kirjutab, et juba enne konflikti oli regiooni tööstus peamiselt lagunenud. Alates konfliktist on see aga varemeis. Ukraina on lõiganud regiooni ära pea kõigist sotsiaaltoetustest ja oma pangandussüsteemist.
Venemaa tarnib ametlikult piirkonda ainult abisaadetisi umbes kaks korda kuus oma kurikuulsate humanitaarabikolonnidega. See aga pole Bildi sõnul ligilähedaseltki piisav, et tagada enam-vähem terviklik elu alal, mis on suuruselt võrreldav Tüüringi liidumaaga Saksamaal.
Bild kirjutab, et lehe enda uurimus näitab, miks miljonid inimesed suudavad elada neis piirkondades enam-vähem normaalset elu.
Hulgast intervjuudest mures kohalike elanikega, "rahvavabariikide" dokumentidest ja luureandmetest tuleb Bildi teatel välja detailne pilt Venemaa sekkumisest naaberriigi siseasjadesse.
Kuigi Donetski ja Luganski nn separatistid kuulutasid oma iseseisvust Ukrainast juba 2014. aasta aprillis, jätkas Kiiev enamike riigiteenuste pakkumist seal kuni juunini-juulini - maksti avalike teenistujate palku ja kodanikud said jätkuvalt kasutada Ukraina pankade kontosid.
Alles suvel, mil Ukrainale sai selgeks, et regioone ei ole võimalik valitsuse kontrolli alla tagasi saada, lõpetas ta enamiku maksetest, välja arvatud pensionid ja sotsiaaltoetused.
Sel ajal elas noor õpetaja Alina Horlivka linnas. Oma viimase palga Ukraina pangakontole sai ta 2014. aasta juulis - umbes 117 eurot. Pärast seda lõpetas riik palga maksmise. Uue kooliaasta alguses lubasid uued liidrid palkade maksmise jätkamist, kuid vaid 78 eurot. Reaalsus oli aga teine - vahemikus september 2014 kuni veebruar 2015 said Alina ja ta kolleegid vaid ühe korra palka.
"See oli kooliaasta alguses, et jätta mulje normaalsusest ja et me kõik üldse tööle tuleksime," ütles Alina.
Pärast seda katkesid kõik sotsiaalteenused mõlemas rahvavabariigis täielikult.
Järgmise palga koos novembri eest järelmakstava palgaga sai Alina 2015. aasta märtsis Ukraina grivnades.
Alina sõnul paistis, et Donetski Rahvavabariigi haridusministeeriumile anti korraldus maksta palgad välja rahareservist, mida seni kinni hoiti. "Tundus, et neil ei olnud enam Ukraina raha vaja," märkis Alina.
Veel kolm inimest kinnitasid Bildile, et talvel 2014-2015 ei makstud separatistlikel aladel põhimõtteliselt ühtki pensioni ja palka välja.
Alates 2015. aasta aprillist hakati palka taas regulaarselt saama ning ära maksti ka eelmistel kuudel saamata jäänud palk.
Palk ja toetused makstakse rublades
Alates juunist makstakse aga palka uhiuutes Vene rublades. Vanad Ukraina grivna palgad konverteeriti üks kahele rubladesse ja seejärel külmutati. Tegelik valuutakurss oli 2015. aasta detsembri seisuga ühe grivna eest kolm rubla.
See oli miljonitele inimestele tõsine kaotus, eriti arvestades, et toiduhinnad kohandati Venemaa standardhindadega ning seetõttu need ligi kolmekordistusid.
Koolidirektor pidi Alina sõnul käima palkadel järel nn rahvavabariigi haridusministeeriumis ning jaotama need laiali sularahas. Alina sõnul ei tea ta, kust 4000 rubla (umbes 51 eurot) iga kuu õpetajatele pärines.
"Pangad, mis maksid välja pensione, ja raha tarnijad olid tugevalt valvatud relvastatud sõdurite poolt," rääkis ta.
Pealtnägija ütles Bildile, et ka täna saadavad sõjamasinad Vene armee veokeid, mis igal kuul Horlivkasse ja teistesse linnadesse kord kuus miljonite rubladega saabuvad.
Alates 2015. aasta aprillist on "iseseisvunud" isehakanud rahvavabariikides palju muutunud. Suurem osa majandusest on riigistatud, palgad era- ja avalikus sektoris, pensionid ja toetused üksikutele ja puudega inimestele makstakse enam-vähem regulaarselt rublades.
Mullu septembris kuulutas nn Luganski Rahvavabariik rubla seadusega ametlikuks valuutaks. Sama tegi oktoobris ka Donetsk.
Isegi töökohtade loomise meetmed viiakse läbi Vene rahaga.
Luganski regioonis Antratsõti linnas elav Maria kaotas oma töö, kui Venemaale lojaalsed väed võimu üle võtsid, sest ta ei nõustunud mitmes küsimuses uute valitsejatega.
Alates septembrist osaleb ta töökohtade loomise meetmes, mille Luganski valitsus on kümnete tuhandete uute töötute jaoks loonud. Klassiruumide ja tänavate koristamise eest teenib ta nüüd 2436 rubla ehk umbes 30 eurot kuus.
"Ma saan selle eest osta viis kana, see on kõik," ütles ta. Detsembri lõpus antud intervjuu ajaks ei olnud ta aga saanud veel kätte palka novembri eest.
Mõni päev varem öeldi talle kohalikus töökeskuses: "Meil on kahju, kuid raha tuleb Moskvast, see on ilmselt tühistatud või tuleb hiljem."
Maria tuleb oma aastase pojaga toime vaid seetõttu, et tema ema saab Venemaa "riiklikku pensionit".
Nagu paljud teised pensionärid, sõidavad Maria vanemad Luganski ja Donetski regioonide Ukraina aladele kord kuus, et saada oma tavaapension kätte grivnades. See on ainus vaba osa regioonist ning nõuab mitmepäevase reisi ettevõtmist.
Bild on saanud ühendust ka teiste pensionäridega Donetskis ja Luganskis. Üks Luganskis elavatest pensionäridest näiteks saab iga kuu pensioni 1243 grivnat (50 eurot) ja 2248 rubla (28 eurot). See on vaevu piisav põhivajaduste täitmiseks.
Vastupidiselt pensionitele, on aga Ukraina sotsiaaltoetused seotud elukohaga Ukraina kontrollitud aladel.
Samas on ilmnenud, et sajad tuhanded isehakanud rahvavabariikides elavad ukrainlased saavad jätkuvalt Ukraina sotsiaaltoetusi, kuna on registreerinud end sisepõgenikeks.
Bildi arvutuste kohaselt peab Venemaa kulutama igas kuus umbes 79 miljonit eurot, et maksta välja avaliku teenistujate palku ja pensione separatistide kontrollitavatel aladel.
Väidetavalt saabub raha Ida-Ukrainasse rongidega
Tekkinud on aga küsimus, kust tuleb igal kuul miljoneid eurosid palkade jaoks ning kuidas see raha jõuab "rahvavabariikidesse".
Ukraina luureteenistus on sellest samuti huvitatud. Eelkõige on luureteenistus huvitatud sellest, kuidas katkestada sularaha voolu 30 000 võitlejale, kellest umbes 17 000 on väidetavalt Vene palgasõdurid.
Bild kohtus Kiievis kõrge luureametnikuga, kes andis lehele selle teema kohta infot. Väidetakse, et põhimõtteliselt kogu separatistide territooriumite eelarve pärineb Venemaa humanitaarabirahast,ning et Vene valitsus koordineerib neid rahaallikaid.
Bildi uurimise käigus selgus, et Venemaal on tõepoolest 2014. aasta 14. detsembril loodud humanitaarabi komisjon Donetski ja Luganski kaguosade toetamiseks. Venemaa majandusarengu ministeeriumi alla kuuluv komisjon on väidetavalt pidanud oma kohtumisi salajas, vastupidiselt teistele komisjonidele nagu näiteks vastloodud Krimmi komisjon.
Ka nn rahvavabariikide uued juhid ei eita Venemaa mõju nende eelarvetele. Mõjukas Donetski Rahvavabariigi parlamendiliige Aleksandr Hodakovski ütles intervjuus Vene ajalehele, et 70 protsenti rahvavabariigi eelarvest pärineb Venemaa finantsabist.
Bild aga kõneles Stahhanovi linnavolikogu töötajaga, kes paljastas, et kõigest 5 kuni 7 protsenti linnaeelarvest pärineb maksudest ja rahvavabriigi enda vahenditest, kuid enam kui 90 protsenti rubladest imporditakse väljastpoolt. Tema hinnangul maksab seda raha linnale Venemaa.
Raha liigutamiseks Ukraina Donbassi kasutab Kreml väidetavalt peamiselt Abhaasia panku. Luureametnik selgitas, et sealne pangandussüsteem võimaldab paigutada miljardeid rublasid riigieelarvest ja teistest allikatest ümber.
Samas lisaks internetimakse meetoditele toimus raha transportimine Ida-Ukrainasse pea täielikult sularahas, sest Donetskis ja Luganskis suletud pankasid ei ole Venemaa põhimõtteliselt taasavanud.
Luureametniku sõnul ei saabu rahatähed Ida-Ukrainasse humanitaarabikolonnides. Viimast kasutatakse peamiselt propagandana ning nüüdsest võib neid veokeid kontrollida ka Ukraina toll.
Selle asemel toovad tema sõnul kord kuus tonnide viisi rahatähti ja münte ebaseaduslikult Ukrainasse tugeva valve all rongid.
Ametniku kinnitusel ei ole neis rongides ainult palgad töötajatele ja sõjaväelastele, vaid ka tonnide viisi laskemoona ja muud sõjamaterjali.
Sellistest rongidest ja sellest, et nende pardal on vähemalt laskemoona, on olemas ka tõendid. Mullu aprillis avaldasid venemeelsed mässulised foto Suhhodilski raudteejaamast, kus nende taustal on näha Kremli kontrollitud Vene rongifirma vagunid, milles laskemoonakastid.
Toimetaja: Merili Nael, Laur Viirand