Šotlaste arvamused iseseisvusreferendumi osas langevad kaheks
Šotimaa iseseisvusreferendum on juba neljapäeval, kuid võrreldes varasemaga on olukord tänaseks läinud isegi segasemaks ning lõplikku tulemust on ennustada aina raskem.
Iseseisvuse pooldajate sõnul on Šotimaal aeg valida endale ise valitsejad ning saada seeläbi lahti Londoni ülemvõimust ja poliitikuist, kellele on šotlaste vaated ja vajadused ükskõik. Iseseisvuse vastaste meelest on Šotimaal aga turvalisem ja targem jääda Ühendkuningriigi koosseisu, sest muidu saabuvad piirkonnale majanduslikult ülirasked ajad, vahendas "Välisilm".
Skeptikute sõnu toetavad mitmest pangast saabunud teated nende peakorteri Šotimaalt minemakolimisest juhul, kui piirkond tõepoolest iseseisvuma peaks. Pangad, kinnisvara- ja hulgimüügifirmad hoiatavad šotlasi hinnatõusu ja majanduse jahtumise eest.
"Ma ei tea, mis valuutat me iseseisval Šotimaal kasutama hakkame ja ma ei tea, kes hakkab maksma arveid. Loodan, et paljud veel mitte otsustanud valijad ilmutavad pühendumust, lüües lahku "jah" leerist ning ühinedes patriootilise "tänan, ei" seltskonnaga," märkis Suurbritannia parlamendi liige Jim Murphy.
Šotimaa peaministri Alex Salmondi sõnul on aga pankade ja iseseisvuse vastaste hoiatused puhas kius ja väljapressimine. "Nobeli laureaat Joseph Stiglitz, minu arust praegusel hetkel kõige tunnustatum majandusteadlane kogu planeedil, on öelnud täpselt vastupidist. Ta ütles, et Šotimaal võib olla edukas majandus, lõppude lõpuks on meil hiiglaslikud loodusvarad, meie rahva tarkus," selgitas ta.
Kaalul ei ole aga mitte ainult Šotimaa, vaid ka kogu Ühendkuningriigi saatus, sest kui 307 aasta eest Inglismaaga ühinenud Šotimaa taas lahku lööb, ei saa järelejäänud moodustist enam kuidagi Ühendkuningriigiks nimetada.
Rangelt võttes ei ühinenud aga Šotimaa omal ajal mitte Inglismaaga, vaid pigem vastupidi, sest Inglismaa trooni võttis pärast Elizabeth I üle hoopis Šoti kuningas James I. Juba 1707. aastal, kui Šotimaa eliit otsustas, et nende riik peab nüüd täielikult Inglismaaga ühinema, puhkesid aga riigis ulatuslikud mässud.
Hiljem on Šotimaa üritanud Inglismaast lahti lüüa korduvalt. Nimelt kannatasid šotlasid XIX sajandi alguses inglaste käe all tõelist tagakiusamist, mis ei jäänud millegi poolest alla isegi õudustele, mida Stalin Nõukogude Liidu väikerahvail tunda lasi ning mille eest ei ole inglased senimaani vabandust palunud.
Alles 1999. aastal lubas Suurbritannia valitsus Šotimaal uuesti moodustada oma parlamendi ning andis nende haldusesse mõned väiksemad ja ebaolulisemad otsused, nagu näiteks tervishoiu, hariduse ja elamuehituse. Raha Šotimaa omavalitsuse ja parlamendi ülalpidamiseks jagab aga endiselt London.
Juhul, kui Šotimaa peaks neljapäeval iseseisvuma, on peaminister Alex Salmond inimestele lubanud 18-kuulist üleminekuaega, mille jooksul piirkond ülejäänud riigist rahulikult lahti siduda. Iseasi, kas solvunud inglased seda aega šotlastele ja Šotimaale annavad.
Toimetaja: Kai Kreos