Hanso: läbirääkimiste külmutamine kahjustaks liberaalset osa Türgi ühiskonnast
Istanbulis elav vabakutseline ajakirjanik Hille Hanso rääkis Vikerraadio saatele "Uudis+", et Euroopa Parlamendi üleskutse liitumisläbirääkimised Türgiga külmutada ei aita kuidagi EL-i ja Türgi suhete lahendamisele kaasa ning pigem muide kahjustab liberaalsete ühiskonnagruppide mõjujõudu Türgis.
Türgi president Recep Tayyip Erdogan ähvardas reedel reaktsioonina europarlamendi resolutsioonile taas kord piiride taasavamisega Euroopa Liitu pürgivatele migrantidele, mis tähendaks lõppu 18. märtsil EL-i ja Türgi vahel sõlmitud rändeleppele. Kas tegemist on pelgalt ähvardusega või peab Kreeka taas olema valmis sadade tuhandete üle mere Türgist tulevateks põgenikeks?
Proovin seletada, kuidas Türgis asja nähakse. Mida praegu näeme, ei ole vaid põgenikekriisiga seotud tüli, vaid pikaajalise protsessi tulemus. Tegu on mõlemapoolse usalduse kaotamisega. Türgi on täiesti kaotanud lootuse EL-i liikmeks saada ning mõnes mõttes ka mõistetavalt, sest kuigi 2005. ametlikke läbirääkimisi alustati, on avada õnnestunud kõigest 16 peatükki läbirääkimistest ja erinevad EL-i liikmed on järjepidevalt Türgit blokeerinud. See on üks asi, mis on kümne aasta jooksul tekitanud Türgi sees sügava pettumuse, mida praegused poliitikud suuresõnaliselt ka väljendavad. Muide Türgis on taoline ohvrirolli võtmine poliitilise kultuuri osa ja kaastunne üksteisele tekitab solidaarsust. Nii et EL-i vastane retoorika langeb nüüdseks viljakale pinnasele, mis toetust kasvatada aitab - et kõik on meie vaenlased ja tahavad Türgile halba. Vaenlasele aga peab jõupoliitika maailmas kas või sõnadega koha kätte näitama.
Peamine tüliõun on viisavabaduse kehtestamine, mida Türgi üritas rändelepinguga siduda. EL oli eesmärgi saavutamiseks sõnumis tol hetkel teadlikult ähmane ja nii jäi Türgis rändelepinguga seoses kõlama sõnum, mis Türgi poliitikute soovmõtlemist ka väljendas: et uuendatud viisarežiim rände piiramise vastu.
Ja kui nüüd EL viisarežiimi edasi lükkab, EL-i poolt põhjendusega, et Türgi pole nõudeid täitnud ja lisaks veel parlamendi ettepanekuga läbirääkimised külmutada, siis Türgi poliitikud asuvad jälle levitama arusaama, et neid on alt veetud.
Kõik need mõlemapoolsed diplomaatilised läbikukkumised on viinud ähvardusteni mõlema poole pealt, kellel tegelikult üksteist hädasti tarvis on. Ja me peame tunnistama, et tegelikult on Türgi rändelepingust väga hästi kinni pidanud ja ka riigi sees nende aitamiseks väga suure töö ära teinud, erinevalt EL liikmesmaadest. Nii et mina avaldan Türgile ses osas tunnustust.
Algsele küsimusele mul vastust pole, aga et leping ühepoolselt üles öeldakse, seda on raske uskuda - ning irvhambad naljatavad Türgis irooniliselt, et siis sõuab ju koos põgenikega Türgist ka pool elanikkonda minema.
Laupäeval peetud kõnes küsis Erdogan "Kas Euroopa Parlament juhib seda riiki või teeb seda valitsus?" küsis ta. "Teadke oma kohta." Kas sa oskad selgitada, milline peaks Türgi riigipea hinnangul olema Euroopa Parlamendi koht? Kas Türgi valitsusmeelne ajakirjandus on ka pikemalt lahti selgitanud, milline peaks olema üldse Euroopa koht ja kuidas Euroopa institutsioonid peaksid Türgit kohtlema?
Türgi välispoliitika on peale Ahmet Davutoglu lahkumist tipp-poliitikast muutunud proaktiivsest reaktiivseks ja Türgi välispoliitikat pole enam mingi konkreetse doktriini võtmes vaadata võimalik. Lähis-Idas, Euroopas ja USA-s toimuval on Türgile väga suur mõju. Enne Araabia kevade algust oli Türgi regioonis oluline tegija, nüüd enam mitmete kehvade kalkulatsioonide tõttu paraku mitte. Sellised sõnavõtud pole midagi muud, kui siseriiklikult oma nõrkust varjata ja valijaid koondada.
Teisest küljest, EL-il võiks olla küll selgelt formuleeritud plaan B, mida siis Türgilt oodatakse. Türgil on mulje, et Liitu nagu ei taheta ja Türgit ei usaldata, samas on kahepoolset vastastiksõltuvust ja vastastikust koostööst tulevat kasu raske alahinnata. Oleks aeg need asjad omavahel selgeks arutada ja mõlemalt poolt puhtalt lehelt alustada.
Euroopast vaadates näeme, et Türgi "on end distantseerinud Euroopa väärtustest ja põhimõtetest", nagu ütles pühapäeval Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. Kuidas paistab aga Euroopa Türgi poolt vaadatuna? Mida Türgi Euroopa Liidule ette heidab?
Täpselt seda, millele ka enne viitasin - EL pole täitnud oma lubadusi, veab alt ja ei mõista Türgit. Kahetsusväärselt levitatakse siin ka sõnumit, et EL ei toetanud Türgit riigipöördekatse järgsel raskel perioodil. Tegelikult tuli toetusavaldusi kõigilt olulistelt riigipeadelt, aga ilmselt oldi äraootavalt leiged.
Riigipöördekatse tõesti mõjus Türgi elanikkonnale suure šokina. Ka mina ise tajusin selle sündmuse suurt mõju alles hiljem, kui olin süvenenud sellesse, mida varasemad riigipöörded Türgi inimestele kaasa tõid. Meeldib meile praeguse valitsuse konservatiivsus või ei, selline sõjaväeline poliitinseneerlus ei haaku ju samuti kuidagi euroopalike väärtustega.
Kuigi me võime ja peame muidugi jätkuvalt inimõiguste järelvalvega tegelema ja Türgilt kõigi vabaduste täitmist nõudma, saame seda ikkagi dialoogi läbi teha.
Ettepanek läbirääkimised külmutada ei aita sellele absoluutselt kaasa ja pigem muide kahjustab liberaalsete ühiskonnagruppide mõjujõudu Türgis, kuna nende jaoks on EL pidepunkt, mille najal vabaduste osas progressi nõuda. On strateegiliselt vale neil vaip jalge alt tõmmata, kui meid päriselt lõpptulemusena demokraatlik Türgi huvitab.
Tuletame kuulajatele meelde, et EL-Türgi viisavabadus, mida esialgu kavandati oktoobriks, on endiselt saavutamata, sest Türgi pole täitnud kõiki tingimusi. Lisaks on ka liitumiskõnelused sisuliselt seiskunud. Mida Erdogan oma Euroopa Liitu ründavate avaldustega soovib saavutada? Kas ta loodab, et Euroopa valijad võtavad teda kuulda ning toovad võimule edaspidi Türgi suhtes sõbralikumad poliitilised jõud? Kas ta ei adu, et tema avaldustel võib ehk olla vastupidine mõju?
Ta teab pragmaatikuna, et siseriiklikult on tema sõnumil AKP toetajaskonnale mõju. Ta teab ka, et Türgi on senistest olulistest kokkulepetest EL-iga kinni pidanud. Juba 2000. aastate alguses pelutas Euroopa mõistes räme diplomaatiline kõneviis EL-i, kui Türgi ka varjatud ähvarduste saatel uksest sisse murda püüdis, seda märkis tollane laienemisvolinik Verheugen.
Türgi pole täitnud viisavabadusest nõudeid, mis on seotud terrorivastase tegevusega ja puudutab inimõigusi. Türgis valitseb vähemalt märtsini erakorraline olukord ja sellepärast pole Türgi pool saanud vastavaid nõudeid sisse viia. Jälle on näha, et sisepoliitika mõjutab tugevalt välispoliitikaga seotud detaile. Türgi ei mõista, miks EL ei saa aru, et siseriiklikult on valitsusel vaja nö riigis kord majja saada, ja et EL peaks olema paindlikum.
Kuidas Türgis siseriiklikult Erdogani valitud Euroopa-suunalist strateegiat hinnatakse või kirjeldatakse? Milleni see peaks viima?
See oleneb täiesti vastava maailmavaatega inimestest. Akadeemilistel ringkondadel ja EL-is töötavatel Türgi diplomaatidel on ilmselt rasked ajad. EL-i suhete jahenemine on pannud Türgit intensiivselt vaatama Shanghai Koostööorganisatsiooni poole, looma äri- ja poliitilisi suhteid Lähis-Idas, Kesk-Aasias ja Aafrikas ja uuendama suhteid Venemaa ja Iisraeliga. See lääne-ida gravitatsioon on Türgi keskne välispoliitiline ja ideoloogiline dilemma.
Riigipöördekatse järel on Türgis kinni peetud ligi 37 000 inimest, töölt on vabastatud 129 000 riigiteenistujat. Samas, võimud ennistasid nüüd ametisse üle 6000 õpetaja. Millega seda otsust selgitada?
Jah, ka hulk muidu riigiametnike. Nende taust on uuritud ja nad on tunnistatud praegusele võimule ohutuks. Samuti annab see võimaluse näidata, et tegemist on õigusliku protsessiga ja süütud pääsevad vabaks.
Kelle kannatus enne katkeb, kas Erdoganil või Euroopa riigijuhtidel? Kumb pool alla annab? Ja millega see kõik lõppeb?
Miljoni dollari küsimus. Mu üks rahvusvaheliste suhete õppejõud ütles hiljuti, et loodab, et kummalgi poolel viimaks kihvatab ning läbirääkimised katkestatakse, sest siis saaks alguse teha uuelt lehelt. Praegune olukord vaid vindub. Ta ütles, et Brexiti näitel võiks ka Türgile uus mudel tekkida. Kumb aga esimesena otsustavalt käitub, sellel on hiljem läbirääkimistel halvem stardipaik. Elame-näeme.
Toimetaja: Laur Viirand