NATO toetab Türgi võitlust Islamiriigiga
NATO pakkus Türgile poliitilist tuge kampaanias mässuliste vastu Süürias ja Iraagis, Türgi presidendi Tayyip Erdogani hinnangul võib olla alliansil aga kohustus olukorda rohkem sekkuda. Eesti esindaja NATO-s Lauri Lepik tõdes, et artikkel 4 konsultatsioonide sagedus on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud.
Türgi suurendas oma õhurünnakute osa USA juhitud koalitsioonis Islamiriigi vastu Süürias, samuti korraldavad Türgi väed õhulööke Kurdistani Töölispartei (PKK) tugipunktide vastu Iraagis, vahendasid Reuters ja "Aktuaalne kaamera".
Täna kogunesid NATO 27 liikmesriiki Türgi palvel Brüsselis, et olukorda arutada.
"Me oleme oma liitlase Türgiga tugevalt solidaarsed," ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg kohtumise alguses, mille ta enda sõnul kutsus kokku kiiresti, et "tegeleda ebastabiilsusega Türgi ukselävel ja NATO piiril".
Kohtumise eel tõrjusid NATO ja Ankara mõlemad ideed, et allianss võiks pakkuda Türgi muutunud strateegiale õhu- või maavägede tuge. Erdogan aga ütles pärast kohtumist vastupidist.
"Türgi on sattunud rünnaku alla," ütles ta, viidates Islamiriigi eelmise nädala rünnakule Suruci linnas, milles hukkus 32 inimest.
NATO reeglid võimaldavad pakkuda liikmesriigle abi kui viimane rünnaku alla satub, kuid Türgi ei ole palunud artikkel 5 avamist.
"Kui liikmesriik satub rünnaku alla, toetab NATO teda igal moel," märkis Erdogan. "Praegu on Türgi sattunud rünnaku alla ja kasutab õigust end kaitsta ja teeb seda kuni lõpuni. Kuid NATO-l võib tekkida kohustus ja me palume NATO-l selleks valmis olla," lisas ta.
NATO saadikute kohtumine toimus artikkel 4 alusel, mis võimaldab alliansi liikmesriigil kutsuda teised liikmed konsultatsioonideks kokku, kui tema julgeolek on ohus.
Türgi on oma terrorismivastased operatsioonid suunanud mitte ainult islamiäärmuslaste vaid ka kurdide vastu. Umbes 30 miljonit kurdi elavad Türgis, Iraagis, Süürias ja Iraanis ning on pikalt soovinud oma ühtset riiki.
Viimase eest võitleb Türgis agaralt PKK, mida Ankara näeb jätkuvalt terroriorganisatsiooni ning riikliku ohuna.
"Meil ei ole võimalik jätkata rahuprotsessi nendega, kes ähvardavad meie rahvuslikku ühtsust ja vendlust," tõdes Erdogan.
Pinged liitlaste vahel on seda tõenäolisemad, et kurdid võitlevad ameeriklastele meeltmööda olles islamiäärmuslastega nii Süürias kui ka Iraagis ja seetõttu näib paljudele, et Türgi võitlus kurdide vastu on kui endale jalga tulistamine.
Lauri Lepik: artikkel 4 kohtumiste sagedus on märgatavalt kasvanud
Eestit NATO nõukogus esindanud suursaadik Lauri Lepik selgitas ERR-i raadiouudistele, et Türgi soovis alliansi solidaarsust ja avaldust selle kohta, et NATO julgeolek on ühtne ja tervik.
"See avaldus ka tehti. Kõik liitlased võtsid sõna, väljendasid oma valitsuste solidaarsust ja mõistsid hukka terrorismi," lisas Lepik.
Tema sõnul mainis Türgi esindaja kohtumisel ka võitlust PKK-ga, kuid eraldi sellel teemal keegi spetsiaalselt ei peatunud.
"Küll aga valitses arusaam, et on kaks erinevat asja: rahuprotsess, mis on võtnud hoogu ja terroristlikud aktid, mida pannakse toime. Need asjad tuleks kindlasti lahus hoida ja seda rõhutas ka Türgi esindaja," selgitas Lepik.
Türgi on teatanud, et toetab puhvertsooni rajamist piirile Süüriaga. Lepiku sõnul ei tekitanud ka see teema kohtumisel erilist vastukaja ja arutelu.
"Oli lühike ja lööv, selge sõnumiga kohtumine. Artikkel 4 konsultatsioonide sagedus viimase paari aasta jooksul on märgatavalt kasvanud. See näitab kurba fakti, et elame järjest ohtlikumas ja etteaimamatus keskkonnas," rääkis suursaadik.
Toimetaja: Merili Nael