Karmo Tüür: kuni Venemaal on, mida kaotada, on ta valmis Ukraina sõda pikalt jätkama
Sõda Ukrainas jätkub nii kaua, kuni Venemaa seda soovib, leiab Tartu Ülikooli politoloog Karmo Tüür. Kui Islamiriigi oht peaks panema Euroopat ja Venemaad Ukraina konflikti külmutama, võib Venemaa jätkata oma edukaks osutunud nn rohelist mehikeste taktikat Moldovas ja Gruusias.
"Tegemist on Venemaa poolt mahitatava ja peetava sõjaga Ukraina, laiemalt lääne vastu," märkis Tüür "Terevisioonis". Kohalikud elanikud, kes tegevusse on kaasatud, on Venemaa jaoks tööriist.
Mõlemad võitluses osalevad pooled valmistuvad järgmisteks rünnakute laineteks, mis viitab vaherahu dokumendist kinni pidamise vabatahtlikkusele.
Kommenteerides Ukraina presidendi Petro Porošenko pingutusi täita kõiki Maidanil antud lubadusi, ütles Tüür, et Porošenko tegevus Ida-Ukrainas on mõistetav ja ainuvõimalik, sest kui Ukraina väed ei võitleks oma territooriumide tagasi võtmise nimel, järgneksid õige pea järgmised Maidani sündmustele sarnanevad olukorrad.
Krimmi tagasivõtmist aga Tüür reaalseks ei pea. "Praeguses olukorras on Krimmi tagasivõtmine peaaegu välistatud. Selle peab Venemaa tagasi andma, mitte Ukraina tagasi vallutama, aga Venemaa saab selle tagasi anda üksnes siis, kui ta lakkab olemast Venemaa sellisel kujul nagu seda praegu tunneme."
Kui pikaks võib konflikt kujuneda, Tüür ennustada ei osanud, kuid märkis, et see sõltub Venemaast. "Venemaa eesmärk on tõestada Ukrainale, et Ukraina ei saa võita Venemaad ja tõestada iseendale, et lääs on nõrk, killustatud, ei ole võimeline ühisteks tegudeks ega suuda vastu hakata," ütles Tüür.
Venemaal on tema hinnangul kaotada palju, alates enesehinnangust ja impeeriumist kuni konkreetsete varadeni, näiteks Vene armee jaoks ülioluliste tehasteni. Nii kaua, kuni Venemaal on, mida kaotada, on ta nõus seda sõda jätkama pikalt, leiab Tüür.
Enamik sõjavarustusest tuleb üle Vene piiri
Mil määral erineb Porošenko presidendina oma eelkäijatest ja teistest Ukraina poliitikutest? Karmo Tüüri sõnul peaks sellele hinnangu andmiseks nägema Porošenkot riigipeana normaalses rahu olukorras. "Praeguses olukorras saab enamikku asju, mida tehakse, kanda sõja arvele ja seetõttu saab riigipea lubada endale tegusid, mida normaalses olukorras ei saa," märkis Tüür.
Mitmetest allikatest on tulnud viiteid, et Ida-Ukrainas sõditakse Vene sõjatehnikaga. Tüür lisas, et siiski on seal ka kohalikku tehnikat. "Mitte kogu Ida-Ukraina ei ole sõjas, nagu seda tihti meedias kajastatakse," ütles Tüür lisades, et sõjast on haaratud 2-3 protsenti Ida-Ukraina aladest. Neil aladel on Ukraina sõjaväeosi, mille separatistid koos relvastusega üle võtsid.
Enamik rasketehnikast on Tüüri sõnul siiski tulnud üle Vene piiri, kust on kätte saadud ka väga keerulisi relvasüsteeme, mis on kasutusel vaid Vene armees. "Enamik relvadest, meestest, vabatahtlikest – see tuleb üle Vene piiri," võttis Tüür kokku.
Islamiriigi mõju Ukraina konfliktile
Lähis-Ida kriis on pannud lääneriike lisaks Ukraina konfliktile tegelema äärmusrühmituse Islamiriik ohuga. Islamiriik on aga ähvardanud rünnakutega ka Venemaad.
Tüüri sõnul pole võimatu, et Lähis-Ida ohu tõttu lääneriikide ja Venemaa konflikt külmutatakse mõneks ajaks.
Samas aga ei tähenda see, et Venemaa lõpetab oma edukaks osutunud taktika kasutamist näiteks Moldovas või Gruusias. Ehk nn rohelised mehikesed jääksid endiselt ka Moldovasse. Tüür selgitas, et Venemaa soovib Moldovat karistada europüüdluste eest. "Järgmine on tõenäoliselt ka Gruusia," märkis Tüür.
Toimetaja: Marju Himma