Kalev Stoicescu: Krimmis on pidupäev nende jaoks, kellel väga palju mõistust ei ole, küll aga kannatust
Kalev Stoicescu ütles, et Krimmi elanikud, kellel on mõistus peas ja kes tahaks ettevõtlusega tegeleda, püüavad praegu Krimmist põgeneda. Karmo Tüür arvas, et vaatamata praegusele Krimmi tavaelaniku trööstitule olukorrale, on enamik inimesi endiselt rahul, et nad on Venemaa alla jõudnud.
Kalev Stoicescu rahvusvahelisest kaitseuuringute keskusest ja Karmo Tüür Eesti välispoliitika instituudist arutlesid raadiossates "Reporteritund" Krimmi nn rahvahääletuse aastapäeva valguses Krimmi poolsaare hetkeseisu ja võimaliku tuleviku üle.
Jättes patriotismi ja riikliku identiteedi kõrvale, tahtsid aasta tagasi Krimmi küsimuse kerkides paljud inimesed Tüüri sõnul lihtsalt olmelisel tasandil elada nii nagu elatakse Venemaal.
"Tol hetkel, kui see protsess käima tõmmati, ma usun, et märkimisväärne enamus Krimmi elanikest tegi kõige lihtlabasemat kalkulatsiooni, vaatas üle piiri – Venemaal on neli korda kõrgem pension, kolm korda kõrgem palk, elukvaliteedi tase on kõrgem – ma tahan ka ju paremini elada," rääkis Karmo Tüür.
Nüüd on tema sõnul uus reaalsus kohale jõudnud, pensionid ja palgad pole aga järele jõudnud ning hinnad on lakke lennanud.
"Krimmi poolsaarel on rahvusvaheliste pangakaartide ja telefonide kasutamine võimatu, Krimm on sattunud omapärasesse interregnumisse, kus Ukraina seadused enam ei kehti, aga Venemaa seadused veel tihti ka ei kehti. Kas või kõige elementaarsem asi, näiteks autode registrisse registreerimine või kinnisvara müümine – nende osas on praegu arusaamatu olukord, kus seda sisuliselt teha ei saa," rääkis Tüür ja lisas, et praegu on kindlasti elanike vaimustuse tase langenud.
Tüür sõnas, et Krimmi sotsiaalmajanduslik selgroog, mille peal Krimm peaks püsima, on murtud. Ta siiski oletas, et ka praegu on enamik Krimmi elanikke üldjoontes rahul, et asi läks niipidi.
"Nad ei pruugi olla patrioodid ja kõige suuremad Putini fännid, aga enamik, kes seal elavad on venelased – nad on jõudnud nüüd Venemaa alla," ütles Tüür.
Kalev Stoicescu arvas samuti, et kõik need pudrumäed ja piimajõed, mida Putin Krimmi elanikele lubas, ei ole sinna jõudnud.
"Toiduainete hinnad on tõusnud kaks ja pool korda, pole isegi piisavalt vett, elektrit, pole ühendust ülejäänud Venemaaga ja Ukrainaga ammugi mitte. Putini sõbra Arkadi Rotenbergi poolt valmib aastal 2018 – tuhanded autod seisavad Kertši väina ääres. Elu on väga raske. Võib-olla mõned inimesed Krimmis rõõmustavad – vanemat sorti inimesed, kellel on nõukogude mentaliteet ja nostalgia ja kes müüvad kuskil suveniiriputkas T-särke, kus on kujutatud Putinit, kes annab vastu hambaid Obamale. Aga need inimesed, kellel on mõistus peas ja tahaks seal ettevõtlusega tegeleda, midagi teha, püüavad pigem põgeneda sealt Krimmist. See võib olla tähtis pidupäev nendele, kellel veel väga palju mõistust ei ole, küll aga kannatust," rääkis Stoicescu.
Karmo Tüüri sõnul on ka päris paljud krimmitatarlased Krimmist lahkunud ning osa aktiivsematest tatarlastest on teadmata kadunud ning osad on arreteeritud.
"Krimmitatarlastel oli varem poolautonoomne staatus, neil oli oma parlament – selle tegevus on nüüd suletud. Nende raadiojaam praegu veel tegutseb, aga nad kurdavad, et on pideva jälgimise all ja iga päev võidakse teha stuudios nii-öelda puhastus," rääkis ta.
Kalev Stoicescu arvas, et kõige loogilisem stsenaarium on see, et Krimmist saab suur sõjaväebaas, sõjaväeline poolsaar, kus kogu majandustegevus jääb puhtalt seda sama baasi toitma.
"Seda oleme näinud Kaliningradi puhul ka. Kaliningradi oblastist oleks võinud saada Ida-Euroopa või Läänemere Hong-Kong, oleks see vabamajanduse piirkond. Selle asemel on temast saanud puhas sõjaline baas," sõnas ta.
Toimetaja: Madis Järvekülg