Erdogan: rahukõnelusi PKK-ga pole võimalik praegu jätkata
Türgi president Recep Tayyip Erdogan teatas täna, et praegusel hetkel pole võimalik rahukõnelusi kurdi separatistidega jätkata. Samuti kutsus riigipea parlamenti üles võtma saadikupuutumatus nendelt poliitikutelt, kes "terrorirühmitustega" koostööd teevad.
Erdogani tegi avalduse mõned päevad pärast seda, kui Türgi alustas Põhja-Iraagis õhurünnakuid Kurdistani Töölispartei (PKK) positsioonide vastu. PKK on teatanud, et rünnakud on muutnud rahuprotsessi mõttetuks, samas pole nad ametlikult teatanud rahukõnelustest loobumisest, vahendas Reuters.
"Meie jaoks ei ole võimalik jätkata rahukõnelusi nendega, kes ohustavad meie riigi ühtsust ja vendlust," ütles Erdogan Ankaras toimunud pressikonverentsil.
Türgi alustas PKK-ga rahukõnelusi 2012. aastal. 1984. aastast saadik kestnud konfliktis on hukkunud umbes 40 000 inimest, peamiselt on vägivalda esinenud Türgi kaguosas.
Üsnagi ebakindel relvarahu oli püsinud alates 2013. aasta märtsist, kuid Türgi alustas nüüd õhurünnakuid seoses sellega, et äsja tapeti väidetavalt PKK poolt mitu Türgi sõdurit ja politseinikku.
PKK on aga süüdistanud Türgi võime koostöös äärmusrühmitusega Islamiriik, eriti on selliseid väiteid esitatud pärast eelmise nädala ohvriterohket terrorirünnakut Suruci linnas. Islamiriigi enesetaputerroristi korraldatud plahvatuses hukkus kümneid kurde ja vasakpoolseid aktiviste, kes plaanisid minna Süüriasse Kobane linna abitöödele. Ankara on omakorda süüdistused islamiäärmuslastega koostöö tegemises tagasi lükanud.
Paljude kurdide hinnangul üritab Erdogan võitlust PKK-ga elavdades patriotismi üles kütta ning vähendada kurdimeelse opositsioonierakonna HDP toetust enne võimalikke ennetähtaegseid valimisi.
Erdogani on juba palju kritiseeritud, et ta on uue valitsuskoalitsiooni moodustamisega liiga kaua venitanud. Mõned kriitikud on ka väitnud, et venitamisega üritatakse esile kutsuda ennetähtaegseid valimisi.
Juuni alguses toimunud valimised võitis Erdogani partei AKP 41 protsendiga. Tegu oli järsu langusega, mis tähendas 18 saadikukoha kaotust ning seda, et üksi partei enam valitseda ei saa.
Vabariiklik Rahvapartei (CHP) tuli valimistel teiseks, kogudes 25 protsenti häältest. 16,5 protsendiga oli kolmas Natsionalistlik Liikumine (MHP) ja neljas kurdimeelne Rahvademokraatlik Erakond (HDP), mis kogus 13 protsenti häältest.
Türgis on aastate jooksul keelatud mitmeid kurdide erakondi. Erdogan on süüdistanud HDP-d koostöös PKK-ga, kuid samas pole ta nõudnud partei keelustamist. Küll aga soovib ta, et "terrorirühmitustega seotud" poliitikutelt saadikupuutumatus ära võetaks.
HDP: meie ainus "kuritegu" on see, et kogusime 13% häältest
Kurdimeelne Rahvademokraatlik Erakond (HDP) teatas täna Erdogani avaldust kommenteerides, et partei ega selle liikmed pole midagi seadusevastast korda saatnud ning erakonda soovitakse karistada valimistel saavutatud edu eest.
"Meie ainus "kuritegu" on see, et me saime valimistel 13% häältest," lausus HDP esimees Selahattin Demirtas Reutersi teatel.
Demirtas juhtis tähelepanu ka sellele, et PKK vangis olev juht Abdullah Öcalan on kutsunud oma järgijaid relvastatud võitlusest hoiduma.
AKP: kui "terroristlik element" relvad maha paneb, võivad rahukõnelused jätkuda
Erdogani võimuerakonna AKP pressiesindaja Besir Atalay teatas, et rahukõnelused kurdi võitlejatega võivad jätkuda, kui "terroristlik element" relvad maha paneb ja riigist lahkub.
"Me ei saa praegu öelda, et rahuprotsess on de facto lõppenud. Selle toimimises on praegu paigalseis, kuid kui selleks soovi avaldatakse, võib jätkata sealt, kus me pooleli jäime," lisas ta Ankaras toimunud pressikonverentsil.
Toimetaja: Laur Viirand