HS: NATO arutab üha rohkem Rootsi ja Soome toetamist
Ajalehe Helsingin Sanomat andmetel arutatakse NATO-s praegu selle üle, kas ja kuidas toetada Läänemere regioonis puhkeva kriisi korral Soomet ja Rootsit ka siis, kui viimased kaitseallianssi ei kuulu.
8.-9. juulini toimuvast Varssavi tippkohtumisest võtavad osa ka Soome ja Rootsi, kelle esindajad osalevad Euroopa kaitse- ja julgeolekupoliitika valdkonna koostööle hinnangu andmisel. Ajalehe kinnitusel on Soome president Sauli Niinistö saanud kutse tippkohtumise raames toimuvale nõupidamisele, kus on teemaks NATO ja Euroopa Liidu koostöö võimaliku kriisi ajal.
Varem on Soome osalenud kohtumistel, mis käsitlevad Afganistani operatsiooni küsimusi.
Presidendi kantseleist kinnitati nüüd, et Niinistö võtab osa ka riigipeade kohtumisest.
Lisaks Niinistöle ja Rootsi peaministrile Stefan Löfvenile on NATO-välise esindajana kohal Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini.
Allikate kinnitusel saadakse nii NATO-s kui ka Euroopa Liidus aru, et Soome ja Rootsi võimalused sellistest nõupidamistest osa võtta on piiratud. Samas teistel EL-i liikmetel, kes NATO-sse ei kuulu - näiteks Iirimaal või Austrial - pole praegu sellised julgeolekualaseid vajadusi nagu praegu Soomel ja Rootsil ning seda võetakse arvesse.
"Taustaks on Soome ja Rootsi sõjalised ja julgeolekupoliitilised reaalsed asjaolud," nentis üks HS-iga rääkinud ekspert.
NATO ja Euroopa Liidu koostöö jaoks on uusi võimalusi
Euroopa Liidu 28 liikmesriigist ei kuulu NATO-sse vaid 6 maad.
Ülevaadet NATO ja Euroopa Liidu koostöövõimalustest on juba arutatud NATO välisministrite kohtumisel. Järgmisel nädalal on teema kaitseministrite käsitleda. NATO ja Euroopa Liidu ühine avaldus on kavas teha pärast jaanipäeval toimuvat Ülemkogu.
Varem on NATO ja Euroopa Liidu ametlik koostöö olnud keeruline eelkõige tänu vaidlusküsimustele, mis puudutavad EL-i liikmeks oleva Küprose ja NATO liikmeks oleva Türgi suhteid. Nüüd aga pakuvad ohud, mis puudutavad näiteks info- ja kübersõda ning terrorismi koostöö süvendamiseks uusi võimalusi.
Soome ja Rootsi toetamist on NATO-s juba korduvalt arutatud
Kevade jooksul on aga üha rohkem kerkinud esile küsimus, mis puudutab Soome ja Rootsi rolli võimaliku rahvusvahelise kriisi korral.
Lähtekohaks on arusaam, et NATO-l ei saa olla ka nüüd kohustust kaitsta allianssi mitte kuuluvaid riike, kuid kriisi korral ei saa ka Soomelt ja Rootsilt eeldada mingit tuge, kui midagi samal ajal vastu ei paku.
Näiteks NATO Euroopa liitlasvägede endine ülemjuhataja, kindral Philip M. Breedlove ütles omal ajal väidetavalt nii, et NATO väejuhina lähtuks ta Rootsi ja Soome puhul aluslepingu 5. artiklist, kuid Ameerika Ühendriikide Euroopa vägede ülemjuhatajana ta ei näeks erilisi takistusi, miks ei võiks ka neid riike aidata.
NATO allikate sõnul oli Soome ja Rootsi toetamine selgelt teemaks märtsis toimunud CMX-kaardiõppusel, millega igal aastal testitakse NATO poliitilist otsustusvõimet ja käsuliini kriisiolukorras.
Ehk üha vähem on neid, kes seaksid kahtluse alla Rootsi ja Soome võtmerolli Läänemere piirkonna kaitsmisel.
Soomes on NATO-koostöö fookuses juba järgmisel nädalal, kui avaldatakse valitsuse uus julgeolekupoliitiline aruanne. Väidetavalt toetatakse sellest koostöö tugevdamist, kuid midagi otseselt uut see ka ei sisalda.
Toimetaja: Laur Viirand