Ilves: Brexit nõrgestab Rootsi julgeolekut

Rootsi merevägi 2014. aasta oktoobris Stockholmi saarestikus tundmatut allveelaeva otsimas. (Foto: AFP/Scanpix)
6.07.2016 12:47
Rubriik: Välismaa

Eesti president Toomas Hendrik Ilves ütles Rootsi avalik-õiguslikule telekanalile (SVT) antud intervjuus, et seoses Suurbritannia lahkumisega Euroopa Liidust väheneb Rootsi julgeolek märkimisväärselt.

SVT küsis Visby linnas toimuvale Almedalenile saabunud Eesti riigipealt, kas nn Brexitil on mõju ka Rootsi julgeolekule. Ilves vastas jaatavalt.

Ilves selgitas, et nii Rootsi kui ka teised NATO-sse mitte kuuluvad Euroopa Liidu liikmesriigid ei saa pärast Brexitit enam arvestada sellega, et kriisi korral tuleks Ühendkuningriik neile EL-i solidaarsuse* raames appi. Ning hetkel on Suurbritannia Euroopa Liidus tõeliselt tugev sõjaline jõud, rõhutas Ilves.

Samas Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist olukorrale veel sellist hinnangut andma ei tõtta. Ministri sõnul on olemas ka teisi lepingud ja koostöövorme.

"Tõenäoliselt on veel natuke vara selles küsimuses lõplikke seisukohti võtta. Ma olen rääkinud Briti kaitseministri Michael Falloniga, kes on kinnitanud Ühendkuningriigi tugevat ambitsiooni, kui teemaks on Euroopa julgeolek, ning et nende pühendumine on kindel. Me oleme äsja allkirjastanud ka põhjaliku 50-punktilise kahepoolse lepingu Suurbritanniaga ning me näeme seda riiki oma lähedase sõbrana," rääkis Hultqvist.

Toetus NATO-ga liitumisele on Rootsis tõusuteel

Göteborgi ülikooli iga-aastase uuringu kohaselt on esimest korda uuringu ajaloos Rootsis NATO-ga liitumise toetajaid rohkem kui vastaseid.

Ülikooli SOM (Society Opinion Media) instituudi korraldatud arvamusuuringu kohaselt toetas eelmisel aastal NATO-ga liitumist 38 protsenti rootslastest. Vastaseid oli 31 protsenti.

Rootsi puhul on oluliseks muutuseks ka see, et eelmisest aastast on kogu paremtsentristlik opositsioon hakanud avalikult NATO-ga liitumist toetama. Praegu valitsust juhtivad sotsiaaldemokraadid on aga endiselt liitumise suhtes skeptilised, kuigi ka nende poliitikud on näiteks Venemaa teemal öelnud, et riik peab oma kaitsevõimet märkimisväärselt tõstma - üks samm selles vallas oli näiteks otsus taastada relvajõudude kohalolu strateegilise tähtsusega Gotlandi saarel.

'Tegemist on Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõikega 7, mille sisu on järgnev: "Kui üks liikmesriik langeb oma territooriumil relvastatud kallaletungi ohvriks, on teised liikmesriigidkohustatud andma talle abi kõigi nende käsutuses olevate vahenditega kooskõlas ÜROpõhikirja artikliga 51. See ei mõjuta teatud liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripära."

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

Täna vikerraadios

VÄRSKED UUDISED

Viimase 24h uudised