Raport: muret peaks tundma suure hulga alaealiste asüülitaotlejate pärast

Põgenikud ootavad sissepääsu Ungarisse (Foto: Marko Djurica/Reuters/Scanpix)
20.06.2016 11:46
Rubriik: Välismaa

ÜRO põgenikeagentuuri (UNHCR) raporti kohaselt on põgenike arv küll pidurdumas, kuid muret peaks tundma suure hulga laste pärast, kes taotlevad asüüli üksi. 21,3 miljonist pagulasstaatuse saanust poole moodustavad lapsed.

2015. aastal oli keskmiselt igal minutil oma kodust sunnitud lahkuma 24 inimest, see on ligikaudu 34 000 inimest päevas. UNHCR avaldas täna iga-aastase raporti, mille kohaselt oli 2015. aasta lõpu seisuga sunnitud oma kodudest lahkuma kokku 65,3 miljonit inimest.

See tähendab, et välismaal põgeniku staatuse saanud, asüüli taotlenud või sisepõgeniku staatuses olevaid inimesi on peaaegu sama palju kui Prantsusmaal elanikke. Üle poole neist on pärit sõjast laastatud riikidest nagu Süüria, Afganistan või Somaalia.

Aasta varem oli see arv 59,5 miljonit inimest. See on esimene kord ajaloos, kus põgenikke on üle 60 miljoni.

„Oleme tunnistajaks meie aja suurimale põgenikekriisile. Lisaks sellele ei ole tegu üksnes arvudesse kirjutatud kriisi, vaid ka solidaarsuskriisiga,“ märkis raportis ÜRO peasekretär Ban Ki Moon.

Sellele viitas ka ÜRO põgenikeagentuuri juht, öeldes, et Euroopat on haaranud murettekitav võõraviha õhkkond ajal, mil kontinent üritab hakkama saada migratsioonikriisiga.

Hea tähelepanek on, et põgenike arvu kasv on aeglustunud. Sellest hoolimata on praegu põgenikke rohkem kui Teise maailmasõja järel. Seega on tegu teadaolevalt suurima hulga põgenikega ajaloos.

Üksi pagulust taotlevate laste hulk kasvab kiiresti

Raportis on eraldi alapeatükk, mis puudutab saatjata või perekonnast lahutatud laste asüülitaotlusi. Lasteks peetakse alla 18-aastasi asüülitaotlejaid. Ehkki enamiku vanus jääb 15 ja 17 eluaasta vahele, on nende hulgas ligikaudu kolmandik lapsi, kel vanust alla 15 aasta.

Nende laste kohta on andmeid kogutud juba 2006. aastast ning neis arvudes on näha märkimisväärset tõusu. Möödunud aastal esitas 98 400 ilma saatjata last asüülitaotluse. Aasta varem oli see näitaja 34 300 ja 2013. aastal 25 300 last.

Seda võib muidugi põhjendada üleüldise asüülitaotluste arvu kasvuga, kuid muret tekitab asjaolu, et üksi asüüli taotlevaid lapsi on väga palju.

Ainuüksi Rootsi võttis vastu 35 800 üksi asüüli taotlenud lapse avalduse. See on viiendik kõigist selle riigi asüülitaotlustest. Enamik (23 600) neist lastest oli tulnud Afganistanist. Aasta varem oli Rootsis asüüli taotlenud 1500 afgaani last.

Saksamaa võttis 2015. aastal vastu 14 400 üksi asüüli taotlenud lapse avaldust. Nendegi hulgas oli enim Afganistani, kuid ka Süüria päritolu lapsi.

Joonis näitab, millises vanuses on pagulased ja kuidas see on aastate jooksul muutunud. UNCHR toob välja, et põgenike hulgas on naisi ja mehi peaaegu võrdselt, naisi on paar protsendipunkti vähem kui mehi. (Kõik joonisel toodud arvud tuginevad vaid nende riikide statistikal, mis koguvad põgenike demograafilisi andmeid)

Millistest riikidest on lähiajaloos tulnud enim pagulasi?

Ülevaade 51 riigist, kust on viimase 35 aasta jooksul enim inimesi olnud sunnitud oma kodudest lahkuma. Tumedamad ja suuremad täpid joonisel näitavad, pagulaste hulka proportsioonis ülejäänud graafikul toodud riikidega vastaval aastal.

Toimetas
Marju Himma

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Mängufilm Marie Krøyer (Rootsi/Taani 2012)
Täna 21:40

R: Bille August. O: Birgitte Hjort Sørensen, Søren Sætter-Lassen, Sverrir Gudnason, Tommy Kenter, Lena Maria Christensen jt. Draama. Film räägib loo maalikunstnik Marie Krøyerist (Birgitte Hjort Sørensen), Taani ühe tuntuma kunstniku Peder Severin Krøyeri (Søren Sætter-Lassen) abikaasast, ja võtab vaatluse alla Marie saatuse määranud perioodi - 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi esimesed aastad.

täna klassikaraadios

foto
Kontserdisaalis: “Luikede järv” ERSO ja Kristjan Järviga

Täna õhtul kell 19 on otse-eetris kontsert “Luikede järv”. ERSO ees on dirigent Kristjan Järvi. Kavas on Arvo Pärdi, Huanzhi Li, Jean Sibeliuse muusika ja Pjotr Tšaikovski süit balletist “Luikede järv”. Vahendab Lisete Velt.

R2 aastahiti hääletus