Ilves: tänastes kriisides peab diplomaatia end taasavastama

President Toomas Hendrik Ilves Georgetowni ülikoolis. (Foto: Rafael Suanes/Georgetowni Ülikool)
21.05.2016 12:30
Rubriik: Välismaa

Uue põlvkonna diplomaatide ees on kriisidest kirev maastik, kus vanad reeglid, tõed ja müüdid ei pruugi enam pädeda, ütles president Toomas Hendrik Ilves Georgetowni ülikooli diplomaatia õpingute rahvusvahelise magistriprogrammi lõpetajatele peetud kõnes.

"Diplomaatia peab end sel uuel ajastul – kiirete muutuste ja mitmete kriiside keskel – taasavastama, nii riikide vahelises suhtlemises kui ka riigisiseselt välispoliitilisi otsuseid selgitades," kõneles Ilves ja kutsus diplomaate rohkem suhtlema oma koduriikide avalikkusega, selgitamaks, mida välisteenistus teeb ja püüab saavutada ning kuidas see meid kõiki mõjutab.

Tema sõnul tuleb keerulisel ajal veelgi põhjalikumalt lahti rääkida erinevaid kriise, üldist julgeolekuolukorda, samuti tõhusa kaitsepoliitika olulisust.

"Nii näiteks oleme külma sõja järgses mugavustsoonis unustanud, kuidas käituda nendega, kes ei ole demokraatlikud riigid," sõnastas ta ühe väljakutse.

Lõputseremoonia kõnes, mis oli pikitud isiklike põigetega Eesti, Läänemere piirkonna ja Euroopa Liidu konteksti, meenutas riigipea, kuidas tema alustas välispoliitika eesliinil "tühjalt lehelt". Tal puudus erialane diplom ja kogemus, ka Eesti riigi võimalused olid väga napid.

Vaadates tagasi oma teenistusele Eesti suursaadikuna Washingtonis, meenutas Ilves: "Autojuhi palkamise asemel sõitsin ise, et kasutada vabanenud raha lisadiplomaatide värbamiseks".

Ta võrdles iseseisvuse taastanud Eesti diplomaatia ülesehitamist filmiga "Thomas Jefferson Pariisis", kus Jefferson parandas haamriga USA Pariisi saatkonna hoonet.

Oma välisministri aastatesse mõtteliselt pöördudes nimetas president Ilves, et oli tark ühendada Eesti välis- ja sisepoliitikas kaks suurt eesmärki: püüelda korraga nii NATO kui ka Euroopa Liiduga ühinemise suunas ning samaaegselt võtta kasutusele digitehnoloogia ja ehitada e-riiki.

"Laiemalt vaadates elasime toona ajastul, mis tagasivaates paistab üks kõige edukam veerandsajand Lääne ajaloos. Täna on Lääs taas muutuste ristteel," ütles Eesti riigipea.

Ta nimetas Euroopa Liitu suureks edulooks, kuid tõdes samas murelikult, et mõned ühenduse liikmed on eemaldumas vaba ja demokraatliku ühiskonna aluspõhimõtetest.

Eelnevatel aastatel on Georgetowni ülikooli diplomaatia õpingute kooli lõputseremoonial kõnelenud endine USA välisminister Madeleine Albright ja endine NATO vägede ülemjuhataja, kindral Wesley Clark.

Georgetowni ülikool on üks USA mainekamaid ülikoole, mille diplomaatia õpingute magistriprogramm asutati 1919. aastal. Tegu on USA vanima rahvusvaheliste suhete kooliga, milles õpivad tudengid kõigilt kontinentidelt ja mida peetakse üheks olulisemaks rahvusvaheliste suhete tippspetsialistide ja diplomaatide kasvulavaks maailmas.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Muusikadokk Soul Power, 2/4: Kuldsed aastad (Prantsuse/Saksa 2013)
Täna 22:35

On souli kuldaeg. Motowni toodang on vallutanud Ameerika ja jõuab Inglismaale. Mustanahaliste kodanikuõiguste liikumine lööb käed sõjavastase hipiliikumisega. Ees ootavad suured muutused.

täna klassikaraadios

foto
Ringhääling 90. Anekdoote ja tõsijutte Estonia teatrist
Eredaid helihetki arhiivist. Anekdoote ja tõestisündinud jutte Estonia teatrist räägivad estoonlased Alfred Mering, Paul Mägi, Eva Meil, Sophie Sooäär ja Eri Klas. Saate toimetas Edgar Selberg. Saade oli esmakordselt eetris 3. jaanuaril 1967.

R2 aastahiti hääletus