Thaci: Serbia tahab Krimmis juhtunu eeskujul osa Kosovost annekteerida
Serbia kavatseb osa Põhja-Kosovost endale haarata, võttes eeskuju sellest, kuidas Venemaa 2014. aastal Ukrainas Krimmi regiooni annekteeris, ütles Kosovo president Hashim Thaci naabrite vahel kasvavaid pingeid kommenteerides.
Kosovo president käsitleb Serbia lipuvärvides rongi, millel ei lastud laupäeval Kosovosse siseneda, provokatsioonina, mille eesmärk oli luua Serbiale eeltingimused sõjaliseks sekkumiseks ja Põhja-Kosovo alade annekteerimiseks. Seal elab umbes 50 000 etnilist serblast, kes ei tunnusta provintsi sõltumatust ja tahavad taas Belgradi valitsemise alla kuuluda, vahendas Reuters.
"Serbia kavatseb Venemaa annetatud rongi kasutada selleks, et kõigepealt lõigata ära Kosovo põhjaosa ja see siis Serbiaga liita. See on Krimmi mudel," nentis Thaci.
Pühapäeval ähvardas Serbia president Tomislav Nikolic saata armee tagasi Kosovosse.
"Kui nad tapavad serblasi, saadame me sinna armee, kõik meist lähevad, ka mina ise lähen, see poleks mul esimene kord," sõnas Nikolic, kes on endine ultranatsionalistliku Serbia Radikaalse Partei liige ning võitles 1990ndatel koos Serbia omakaitseüksustega Horvaatias.
Kosovo riigipea kommenteeris Nikolici öeldut, et kui Serbia annekteeriks Kosovo põhjaosa, vallandaks see kogu Lääne-Balkanil ahelreaktsiooni.
Lavrov: pinged Balkanimaades tõusevad, EL peab eskaleerumist takistama
Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles teisipäeval, et pinged Balkanimaades on teravnenud ning olukorra eskaleerumist peab aitama vältida Euroopa Liit.
Samuti märkis Lavrov, et etniliste albaanlaste väed ei tohiks serblastega asustatud Põhja-Kosovo aladel kohal olla.
Laupäeval saatsid Serbia ametiisikud Kosovo põhjaossa rongi, millel oli 20 keeles kiri "Kosovo kuulub Serbiale", kuid see peeti enne kohalejõudmist kinni, sest väidetavalt kavatsesid seda rünnata etnilised albaanlased. Serbia president Tomislav Nikolic süüdistas seepeale albaanlasi, et need soovivad sõda algatada.
Serbia kaotas Kosovo üle kontrolli, kui NATO õhulöögid sundisid Belgradi oma väed 1999. aastal tagasi tõmbuma. Eelnevalt olid nad tapnud 10 000 etnilist albaanlast. Kosovos valvab senini hapra rahu tagamiseks praeguseni 5000 NATO sõdurit.
Serbia, Venemaa ja veel mõned riigid ei ole Kosovo iseseisvust tunnustanud.
Toimetaja: Karin Koppel