Analüütikud peavad Cameroni ja Falloni avaldusi Putini suhtes valimiste-eelseks jutuks
Vaatlejate arvates on Briti võimuesindajate viimased teravad väljaütlemised tingitud eelkõige eelseisvatest valimistest Suurbritannias ja püüdest näidata Londonit Euroopa julgeolekuküsimustes suurema kaasarääkijana.
Kui möödunud nädalal ütles Briti kaitseminister Michael Fallon, et Venemaa võib algatada operatsioone Balti riikide destabiliseerimiseks, siis eile lisas peaminister David Cameron, et Putin võib järgmisena võtta ette Moldova või mõne Balti riigi, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Briti valitsusliikmete äsjased avaldused võivad Ukraina sündmuste taustal Balti riikides ärevust tekitada, kuid analüütikute arvates olid need suunatud suuresti sisemaisele auditooriumile mais toimuvate valimiste eel.
"Seda teemat ei tõstatataks sellise prominentsusega, kui ei oleks tulemas valimisi. See on teema ja tõstatub seepärast, et ta läheb mingil tasandil korda brittidele, aga mitte samal tasemel, kui majandus, millega Cameron kohe ka selle teema sidus. Ütles ta ju seda, et kui Baltikum ja Moldova satuksid Venemaa agressiooni ohvriks, kannataks ka Suurbritannia majandus," kommenteeris välispoliitika vaatleja Ahto Lobjakas.
"Algamas on valimiskampaania ja üldiselt tuleb tooridele kasuks, kui kaitseküsimused on esiplaanil, sest traditsiooniliselt on valijatel selles suhtes suurem usk konservatiividesse," märkis The Guardiani diplomaatiatoimetaja Julian Borger.
Teine küsimus on see, et Suurbritannia tunneb end Euroopa geopoliitiliste otsuste tegemisest kõrvale jäetuna ning paljud valijad heidavad seda valitsusele ette. Osalesid ju Minski protsessis Ukraina kriisi lahendamisel küll Saksamaa ja Prantsusmaa, mitte aga Suurbritannia liider.
"Instruktorite saatmine Ukrainasse ja see üsna alarmeeriv sõnakasutus Balti riikide küsimuses võis olla reaktsioon sellele - näitamaks, et Ühendkuningriik on geostrateegilistes küsimustes ikka endiselt tegija," leidis Julian Borger.
Siinkohal tuleb silmas pidada, et Suurbritannias on peagi tulemas referendum Euroopa Liitu jäämise üle.
"Praegune Briti valitsus on üha aktiivsemalt sekkumas teatud küsimustes Euroopa teemadel, mis talle veel lahti on. Üks on Kreeka teema - kuigi UK ei ole eurotsooni liige, võeti sõna Kreeka teemal ning tehti avaldusi, mis puuidutavad Euroopa julgeolekut. Arvan, et need avaldused, mis puudutavad Baltikumi võimalikku tulevikku, käivad samasse lahtrisse," hindas Ahto Lobjakas.
Teisisõnu, London püüab end taaskehtestada ühena kolmest suurest julgeolekujõust Lääne-Euroopas.
Toimetaja: Liis Velsker