Britid peavad kujundama seiskoha: jätkata EL-is või mitte
Brittidel on neli kuud aega, et kujundada oma seisukoht, kas 23. juunil hääletada referendumil Suurbritannia Euroopa Liitu jäämise või sealt lahkumise poolt.
David Cameron on oma partei ja valijate ohjes hoidmiseks aastaid euroskepsisega flirtinud. Nüüd juhib ta kampaaniat, mis peaks veenma britte suhet Brüsseliga kohendatud tingimustel jätkama. Neli kuud on ilmselt liiga lühike aeg, et õpetada britte Euroopa Liitu armastama. Vilunud poliitikuna on Cameron sihikule võtnud inimloomuse ürgse alustala - hirmu, sedastas Johannes Tralla "Aktuaalsele kaamerale" Euroopa südamest.
"Kas ebakindlas maailmas on praegu tõesti see aeg, et lisada veel üks oht meie rahvuslikule ja majanduslikule julgeolekule?" küsis Cameron oma rahva ees.
"Olgem ausad, see on veidi hirmukampaania: mida inimene teab praegu võrreldes tundmatuga. See toimis Cameroni jaoks väga hästi Šoti referendumil. See on hüpe tundmatusse. Ta kasutas seda fraasi taas esmaspäeval parlamendis. Nii et see on hirmukampaania, aga ma arvan, et see on õigustatud, sest mulle tundub, et need, kes tahavad EL-ist lahkumist, ei ole suutnud kirjeldada, milline on Suurbritannia väljaspool EL-i. Ja seda ei saagi kirjeldada, sest keegi ei tea," analüüsis Financial Times'i Brüsseli büroo juht Peter Spiegel.
Cameroni kampaaniale annavad hoogu Londoni pankurid ja suurettevõtjad, kes hoiatavad ebastabiilsuse eest, mille "klubist" lahkumine kaasa tuua võib. Justkui nende sõnade kinnituseks langes naela kurss, kui Euroopa meedia Brexiti teema fookusesse võttis.
Cameroni vastu mängib pea pool tema parteist, nende seas ka Londoni linnapea Boris Johnson. Johnsoni mõju ei saa kirjeldada munitsipaalpoliitiku mõõdupuul - ta suudab olukorrad pöörata pea alati enda kasuks.
"Ma usun, et ta on kõrgeima reitinguga poliitik Suurbritannias. See on väga oluline, et ta otsustanud "ei" kasuks kampaaniat teha. Ta on väga loov poliitik. Ta teab, kuidas säilitada toetust, usaldust ja entusiasmi ajal, kui enamik poliitikuid sellega hädas on. Ta on naljakas, ta on ülimalt vaimukas. Ta kirjutab väga hästi. Ta tunneb Euroopat väga hästi, nii et tema vaateid ei saa kõrvale heita. Ta oli Telegraphi Brüsseli korrespondent," kirjeldas ajakirja Economist Euroopa toimetaja Matt Steinglass Londoni linnapead.
Kuigi juba Telegraphi korrespondendina pildus Johnson Brüsseli pihta teravaid kriitikanooli, usuvad vähesed, et Londoni linnapea tahaks Suurbritannia Euroopa Liidust tegelikult välja viia.
"Ma arvan, et see on peaaegu täielikult koduse konservatiivide partei sisene manööver. See partei on Euroopa-vastane partei. Enamik parlamendisaadikuid on eurovastased, enamik aktiviste on eurovastased. Kui Boris Johnson saab tooride eurovastaste liidriks, siis kui Cameron 3-4 aasta pärast lahkub ja Boris Johnson peab konkureerima George Osborniga tooride partei liidrikoha nimel ja võimalik, et peaministri koha pärast, siis ta võib võita," arutles Spiegel.
Liidust lahkumise asemel loodab Johnson Brüsselis peaministrina veelkord laua taha istuda ja brittidele paremad eritingimused välja kaubelda. David Cameron nimetab seda luuluks.
"Ma arvan, et möödunud nädala ülemkogu näitas, et teised liikmesriigid ei ole selles tujus, et seda uuesti proovida. Minna tagasi ja küsida, kas saaksime
veel midagi, ei ole edukas strateegia. Eriti ajal, mil EL on mures Venemaa, migrantide ja eurotsooni pärast. Suurbritannia ei ole kellegi prioriteetide tipus," kinnitas Surrey ülikooli õppejõud Simon Usherwood.
Uuringufirmad 4 kuu pärast toimuva referendumi tulemusi ennustada ei oska. Britid on lõhki: pooled tahavad liitu jääda, pooled aga lahkuda.
"Enamus inimesi, kes toetasid viimastel valimistel tööparteid ja liberaaldemokraate, ütlevad, et tahaksid jääda EL-i. Inimesed, kes valisid konservatiive ja UKIP-i, ütlevad, et tahaksid lahkuda. Teame, et on väga palju inimesi, üle 20%, kes ütlevad, et nad pole veel otsustanud. Referendumini on veel palju aega, mõlemal poolel
on veel võimalik võita paljude poolehoidu," selgitas uuringufirma YouGov poliitikateadur Chris Curtis.
Kui oletada, et Britid hääletavadki juunis Euroopa Liidust lahkumise poolt, siis tee "klubi" välisukse juurde võib kujuneda pikaks ja vaevarikkaks. Esiteks selle pärast, et seda pole keegi kunagi proovinud, aga ka seepärast, et keegi seda kunagi ei prooviks.
"Kui Suurbritannia hääletab lahkumise poolt, seisavad ees väga pikad kõnelused - vähemalt kaks aastat. On eriarvamusi, kas EL karistab Suurbritanniat lahkumise eest, aga mõned hääled kindlasti ütlevad, et brittidel ei peaks pärast lihtne olema," selgitas ajakirja Economist Euroopa toimetaja Matt Steinglass.
Kui Brexit peaks siiski tõeks saama, ei tõuseks sellest tulu Suurbritanniale ega Euroopa Liidule, usub Finantial Timesi Brüsseli pealik.
"Suurbritannia roll globaalse mõjutajana väheneb. Aga ma ütleks, et see on ka Euroopale halb. Mitte üksnes selle pärast, et suure liikmesriigi
kaotamine oleks suurim tagasikäik Euroopa projektis, aga ka teistel riikidel hakkavad tekkima ideed. Tõmbad niidist ja kogu kampsun hakkab hargnema," piltlikustas Spiegel.
"Parteisid nagu Viie Tähe Liikumine Itaalias või Hollandi Vabaduspartei, kes väidab, et tahab lahkuda EL-ist, ei nähta enam väikeste naeruväärsete marginaalsete parteidena, kes ei võida kunagi ja kelle nõudmisi ei pea võtma tõsiselt. Neid hakatakse võtma reaalsete parteidena, kes võivad saada, mida tahavad. Ja see on Euroopa jaoks väga ohtlik," hoiatas Steinglass.
Toimetaja: Merilin Pärli