Kerry: USA on valmis ka praegu tuumakõnelustelt lahkuma
Hoolimata tähtaja pikendamisest hoiatas USA välisminister John Kerry, et ameeriklased on valmis lahkuma läbirääkimistelaua tagant, kui Iraan ei tee karme otsuseid.
Iraani tuumakõnelused peaksid pärast mitmeid tähtaegade edasilükkamisi saama lõpu homme, kuid USA välisminister John Kerry kinnitas eile ajakirjanikele, et miski pole veel kindel ja USA on valmis ka praegusel hetkel läbirääkimistelaua tagant lahkuma, vahendasid ERR-i raadiouudised.
"See on juba tavapärane nähtus, et läbirääkimised Iraaniga ei jõua ettenähtud ajaks ühele poole ning varem oli läbirääkijatel isegi tagataskus variant, et lükata tähtsate otsuste tegemine kaugemale tulevikku," rääkis ERR-i USA korrespondent Lauri Tankler.
Meeldetuletuseks, praegused läbirääkimised Iraaniga said alguse 2013. aasta sügisel, kui pärast salajasi nõupidamisi lubasid iraanlased pooleks aastaks ajaks külmutada oma tuumaprogramm ja alustada läbirääkimisi. Tollal lükati lõpliku kokkuleppe sõlmimine varasematest kõnelustest hoolimata veel pool aastat.
"Aga nüüd on tähtaeg käes - või tegelikult oli umbes nädal aega tagasi, siis pakkusid läbirääkijad välja, et läheb nädal veel," nentis Tankler.
Põhikokkuleppe raamistik sai aprillis Lausannes toimunud läbirääkimistel valmis, nüüd on vaja saada paika detailid. Kuid nii nagu varem, on ka selle läbirääkimistevooru kõik tähtajad ületatud ning osapoolte hinnangul pole mõtet kellaaegade ja kuupäevade pärast muretseda, kui tegemist on niivõrd ajaloolise kokkuleppega.
"Ameeriklastel on aga veel üks tähtaeg. Nimelt võttis USA kongress kevadel vastu eelnõu, mis annab kongressile 30 päeva kokkuleppe ülevaatamiseks ja heaks kiitmiseks. Kuid kui kokkulepet ei tule üheksandaks juuliks, siis muutub ka 30-päevane ülevaatamisaeg hoopiski 60-päevaseks," selgitas Tankler.
President Barack Obama Iraani-suunalise välispoliitika suhtes kriitilised vabariiklased muretsevad, et valitsus püüabki kiirustada justnimelt selle tõttu, et mitte anda liiga palju aega kongressile. Sellise kommentaari andis eile vabariiklasest senaator ja väliskomitee esimees Bob Corker.
Ajaleht The New York Times-i väitel on üheks läbirääkijatele küsimuseks, kuidas kaardistada Iraani tuumaprogrammi sõjalises vallas tehtud arenguid ning ka militaarprojekti praegust seisu. Samuti peavad lääneriikide esindaja välja selgitama, kui kiiresti kaovad Iraanile kehtestatud sanktsioonid ning mis saab pärast leppe esimest kümmet aastat. Lisaks sellele peab kõnelustel selguma, kui suures ulatuses võib Iraan sälitada tuumatehnoloogia alast võimekust.
John Kerry ütles eile ajakirjanikele, et nemad soovivad ainult head kokkulepet, mitte lihtsalt kokkulepet ning märkis, et hinnaalandust keegi ei saa.
"Nüüd on aeg näha, kas me suudame kokkuleppe peatükid lõpuks sulgeda. Mõneti võib öelda, et need läbirääkimised on kestnud mitmeid aastaid, kuid vaid viimase paari päeva jooksul oleme me teinud päriselt edusamme," rääkis USA välisminister.
Samuti kinnitas ta, et osapooled ei ole mitmes kõige keerulisemas punktis ühisel arusaamal. "Kuigi nõustun täielikult Iraani välisminister Zarifiga, et me pole kunagi olnud kokkuleppele lähemal, võivad need läbirääkimised kas õnnestuda või läbi kukkuda," nentis Ühendriikide esindaja.
Kerry aga rõhutas veelkord, et loodab 7. juulile seatud tähtaja peale, mil kokkulepe võiks allkirjad saada.
Midagi kindlat ei soovi ka teised läbirääkimistel osalevate riikide esindajad veel öelda. Iraani välisminister Javad Zarif tunnistas, et kõnelustel valitsevad endiselt lahkarvamused ning miski pole kindel. Samas andis Zarif mõista, et kõik teevad kokkuleppe saavutamiseks kõvasti tööd, vahendas BBC.
EL-i välispoliitika juht Federica Mogherini jäi samuti optimistlikuks ja iseloomustas kõneluste atmosfääri konstruktiivse ja positiivsena. "Me oleme väga lähedal," väitis Mogherini.
Nii nimetatud P5+1 grupp, kuhu kuuluvad USA, UK, Prantsusmaa, Hiina ja Venemaa ning nendele pluss ühena Saksamaa, soovib, et Iraan vähendaks tuumatehnoloogia arendamist, mille tulemusena võiks riigist saada tuumariik.
Samas Iraan, mille majandus on tänu lääneriikide majandussanktsioonidele tugevalt kannatada saanud, on alati väitnud, et nende tuumaprogramm on rahumeelne.
Iraani kõige kõrgem juht ajatolla Ali Khamenei, kes teeb Iraani osapoole lõpliku otsuse, lükkas tagasi P5+1 võtmepakkumised. Samuti kinnitas Iraani juht, et riik lammutaks oma tuumarajatised vaid juhul, kui enne seda kaotaksid lääneriigid Iraanile määratud majandussanktsioonid.
Toimetaja: Allan Rajavee