ERR Moskvas: Venemaa elanikud on riigi poliitilise kursiga rahul, kuid rahulolu on kahanemas
Kuigi poliitilisi kruvisid keeratakse Venemaal üha enam kinni, on nende Vene elanike arv, kes riigist lahkuda sooviksid, jätkuvalt suhteliselt väike ning kui uued presidendivalimised toimuksid täna, hääletaks enam kui kolmveerand rahvast uuesti Vladimir Putini poolt.
Vaid 13 protsenti Venemaa elanikest sooviks riigist lahkuda ja enamik neist tahaksid seda teha majandusliku olukorra parandamiseks. Poliitilistel põhjustel lahkujaid on oluliselt vähem, kuigi esmakordselt nimetati lahkumissoovi põhjusena ka võimude poolt aetavat poliitikat ja inimõigustest mittekinnipidamist, vahendasid ERR-i raadiouudised.
See selgus äsja ülevenemaalise avaliku arvamuse uuringukeskuse VTSIOM poolt tehtud uuringust, mille käigus küsitleti 1500 inimest üle kogu maa. "Ääremärkusena olgu öeldud, et tegemist on riikliku asutusega, mis on seetõttu Kremli-meelne," selgitas ERR-i Moskva korrespondent Neeme Raud.
Kuid ka rahvusvahelise inimõiguste organisatsiooni Amnesty International Venemaa büroo juht Sergei Nikitin ütles rahvusringhäälingule antud intervjuus, et poliitilistel põhjustel Venemaalt lahkujaid küll on ning neid on jõudnud ka Eestisse. Samas nentis ta, et tegemist on üksikute isikutega ja massilist poliitilist väljarännet ei toimu.
VTSIOM-i juht Valeri Fjodorov märkis ajalehele Kommersant antud intervjuus, et poliitiline rahulolematus riigis on kasvanud aga ennekõike opositsiooni poolt tiražeeritavale teesile, mille kohaselt on saabunud Venemaal täieliku totalitarismi ajastu.
Fjodorovi sõnul tunnetavad paljud Venemaa elanikud küll riigi vastu kehtestatud sanktsioonide ja läänega halvenenud suhete mõju, aga mõistavad samas, et neil ei ole kusagile sõita. Samuti arvatakse, et lääneriikidel on omalgi palju probleeme, sealhulgas migratsiooniga.
Samas näitas uurimus, et Vene presidendi Vladimir Putini reiting on jätkuvalt kõrge ja valdav enamus Vene elanikke toetavad praegust poliitilist kurssi. Seda näitavad ka teiste arvamusuurijate, sealhulgas kõige sõltumatumaks peetava Levada keskuse viimased küsitlused.
Fjodorovi hinnangul võivad inimesi küll häirida poodides tõusnud hinnad, kuid üldjoontes toetavad nad seda, mis riigis toimub ning ei kavatse Venemaalt kusagile kolida. Nii vastas 85 protsenti uuringus osalenud inimestest.
Kommersant palus kommentaari ka Venemaa teadusteakadeemia sotsioloogia instituudi vanemteadurilt Leonid Busovilt, kelle sõnul tekkisid Venemaal esimesed nähtavad poliitilise rahulolematuse sümptomid 2012. aastal, kui riigiduuma hakkas vastu võtma seadusi, mille eesmärk oli tugevdada rahvapatriootlikkust ja ühelaadset mõtlemist.
Edasi järgnes Krimmi Venemaaga liitmine ja propaganda üha agressiivsemaks muutumine. Nende arv, kes on nähtavalt rahulolematud Venemaa praeguse poliitilise kursiga, on Busovi hinnangul praegu küll endiselt väike, kuid lähiaastatel hakkab see tõenäoliselt kasvama, sest üldine majanduslik ja poliitiline ebastabiilsus riigis hakkab osade inimeste jaoks siiski üle kaaluma patriootlikku laengut, mida võimud püüavad rahvale anda.
Toimetaja: Allan Rajavee