ERR Brüsselis: Kreekat saab veel päästa ainult abiprogrammi pikendamine
Eile õhtul rahandusministrite tasemel läbi kukkunud kõnelused Kreeka abiprogrammi suhtes sundisid esmaspäevaks kokku kutsuma erakorralise euroala valitsusjuhtide nõupidamise Brüsselis. IMF-i juhi Christine Lagarde ütles, et praeguses olukorras on võtmeküsimuseks dialoogi taastamine.
Kreeka astus eile õhtul suure sammu lähemale pankrotile, vahendasid "Aktuaalne kaamera" ja ERR-i teleuudised.
12 päeva enne abiprogrammi lõppu ja IMF-ile pooleteist miljardi euro tasumise tähtaega, jõudsid Kreeka kriisikõnelused kesta vaid tund aega enne kui osapooled teineteist süüdistades ajakirjanike ette astusid.
Kreeka rahandusminister Yanis Varoufakis esines ettepanekutega, mida kreeditorid ei pidanud tõsiseltvõetavaks. Varoufakise sõnul lõpetaks Ateena plaan kriisi päeva pealt. Kreeka ja kreeditorid on neli kuud kestnud kõneluste käigus kompromissile väga lähedale jõudnud, ütles Varoufakis.
"Eelarve mõistes on läbirääkimised viimastel kuudel ja nädalatel toonud meid punkti, kus institutsioonid nõuavad veel vaid Kreeka SKT-st poole protsendi ulatuses kärpeid," ütles Kreeka rahandusminister, kuid lisas, et antud vahe on on liiga väike, et õigustada seda ohtlikku tupikut.
Kõige hullema vältimine on veel võimalik, kuid Kreeka peaks selleks esitama plaani, mis on jätkusuutlik ja veenev, rõhutasid institutsioonide esindajad. Rahvusvahelise valuutafondi (IMF) juhi Christine Lagarde-i tavatu sõnakasutus annab mõista, et kreeditoride kannatus on katkemas.
"Minu arvates on võtmeküsimuseks selles hädaolukorras dialoogi taastamine toas viibivate täiskasvanud inimeste vahel," ütles Lagarde.
Eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem ütles eile viimaks ka välja, et ainus võimalus Kreeka maksejõuetusest päästa on abiprogrammi veelkord pikendada. Seda tehakse tema sõnul vaid juhul kui Kreeka lähipäevil usutavad ettepanekud esitab.
"Kokkulepe ja programmi pikendamine on enne kuu lõppu veel võimalik. Aga pall on selgelt Kreeka väljakupoolel, et sellest viimasest võimalusest kinni haarata," sõnas ta.
Programmi lõpetamine ja Kreekale hädavajaliku seitsme miljardi euro väljamaksmine nii, et selle jõuavad heaks kiita euroala riikide parlamendid, ei ole enne 30. juunit enam võimalik, ütles eurogrupi juht.
Euroopa poliitika keskuse analüütiku Janis Emmanoilidise sõnul on Kreeka valitsus end nurka mänginud. "Pole kedagi, kes neid toetaks. Valitseb meeleolu, et väldime kõige hullemat ja seepärast oleks vaja aidata või püüda leida kompromiss. Aga toetuse mõttes on nad kõik kaotanud," tõdes analüütik.
Donald Tusk kutsus esmaspäevaks kokku euroala valitsusjuhtide erakorralise kohtumise, mida nähakse viimase võimalusena Kreeka pankroti vältimiseks.
Küsimus, mis eurogrupi kohtumisele järgnenud pressikonverentsil korduvalt küsiti oli, kas Kreeka pangad avavad esmaspäeval uksed?
Kreeklased, kes on sel nädalal pankadest välja võtnud umbes kolm miljardit eurot, loodavad esmaspäeval lahendust, sest kardetud pangarallit täna ei toimunud.
Kinnitamata andmetel otsustas Euroopa Keskpank rahuldada Kreeka palve täiendavaks erakorraliseks likviidsusabiks, mille suuruseks hinnatakse kuni 3,3 miljardit eurot. Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis hoiatas, et tegemist on üksnes ajutise meetmega.
Toimetaja: Allan Rajavee, Merili Nael