Juncker võttis vastu Kremli küllakutse, Euroopas jätkub arutelu sanktsioonide pikendamise üle
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker võttis vastu Kremli küllakutse ning osaleb järgmisel kuul Venemaal toimuval üritusel.
"President Juncker on saanud kutse ja ta kavatseb võtta osa 16. juunil Peterburis toimuvast rahvusvahelisest majandusfoorumist," kinnitas Junckeri pressiesindaja Reutersile.
Veel 10 päeva tagasi avaldasid Euroopa Liidu ametnikud kahtlust, kas Juncker praeguses olukorras ikkagi Kremli kutse vastu võtab.
Junckeri pressiesindaja: visiit pole EL-i senise poliitikaga vastuolus
Junckeri pressiesindaja kinnitusel pole Junckeri visiit Euroopa Liidu sanktsioonipoliitikaga vastuolus.
Pressiesindaja Margaritis Schinas ütles, et EL on endiselt seisukohal, et sanktsioonidest saab loobuda siis, kui Moskva täidab täies mahus Minski rahuleppe tingimusi.
Seda, kas Juncker kohtub ka president Vladimir Putiniga, Schinas kommenteerida ei soovinud.
Kreml liigselt optimistlik ei ole
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et tõenäoliselt ei too Junckeri visiit kaasa erilist läbimurret Euroopa Liidu ja Venemaa suhetes, küll aga olevat see võimalus alustada
erimeelsuste vähendamist.
Peskovi sõnul on "EL-i praegune retoorika ja keeldumine Venemaaga koostöö tegemisest" takistused, mida kiirkorras ületada ei saa. "Kuid selle visiidi kõige positiivsem element on see,
et see näitab valmisolekut ja soovi dialoogiks, mille eesmärgiks on jõuda konsensusele küsimustes, mille puhul on endiselt tugevaid erimeelsusi," selgitas ta.
Fookuses on Venemaa vastu suunatud sanktsioonide pikendamine
Venemaa panga-, kaitse- ja energiasektorile kehtestatud sanktsioonid aeguvad juulis ning nende pikendamine vajab ühenduse üksmeelset heakskiitu. EL-i liidrid arutavad küsimust juunis. EL-i välispoliitika juht Federica Mogherini ütles möödunud nädalal Saksa meediale, et tema hinnangul sanktsioone pikendatakse.
Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk on rõhutanud, et Venemaa vastu suunatud sanktsioonid peavad püsima seni, kuni Minski leppe tingimusi pole täielikult ellu viidud. Tusk on veendunud, et otsus sanktsioonide kohta tehakse lähinädalatel ilma suurte diskussioonideta.
Samas on mitmed riigid - näiteks Kreeka, Küpros, Ungari ja Itaalia - sanktsioonide pikendamise, vähemalt automaatse pikendamise vastu sõna võtnud. Sanktsioonide pikendamise vastu on olnud ka järgmine Euroopa Liidu eesistujariik Slovakkia, kuid viimasel ajal on Bratislava mõista andnud, et "lojaalse" liikmesriigina lähtub ta Euroopa Liidu ühisest seisukohast.
Saksa välisminister Frank-Walter Steinmeier tunnistas möödunud nädalal, et sanktsioonide pikendamises kokkuleppele jõudmine on Euroopa Liidus üha raskem.
Toimetaja: Laur Viirand