Opositsioonipoliitik: Türgi soovib Süüria turvatsooniga hoopis kurdide vastu tegutseda
Türgi kurdimeelse Rahvademokraatliku Erakonna (HDP) juht Selahattin Demirtas ütles, et Türgi ja USA plaan luua Süüriasse Türgi piiri äärde nn turvatsoon on tegelikult Ankara katse takistada kurdidel oma territooriumi luua.
Demirtas rõhutas BBC-ile antud intervjuus, et Türgi operatsioon äärmusrühmituse Islamiriik vastu on tegelikult kattevari Kurdistani Töölispartei (PKK) ründamiseks.
"Türgil pole kavatsust selle turvatsooniga Islamiriiki ohustada. Türgi valitsus on tõsiselt häiritud sellest, et kurdid üritavad Süürias autonoomset riiki luua," nentis ta ja lisas, et president Erdogan ei laseks sellel kunagi juhtuda ning sekkuks tagajärgedest hoolimata.
"Seega turvatsooni eesmärgiks on peatada kurde, mitte Islamiriiki. Tegelikult peaks Türgi sellise ala loomiseks hoopis kurdidega koostööd tegema," lisas Demirtas.
Opositsioonipoliitik kutsus Ankarat ja PKK-d üles vägivalda lõpetama ning tagasi rahukõneluste juurde pöörduma.
Türgi on teatanud, et umbes 90 kilomeetri pikkune turvatsoon oleks Islamiriigi võitlejatest puhastatud ala, kus Süüria mõõdukas opositsioon saaks oma vägesid koondada ja võitlejaid välja õpetada. Väidetavalt loodab Ankara, et ka osa Türgi territooriumile tulnud põgenikest saab turvatsooni ümber majutada.
Kuigi USA on tunnistanud, et Türgil on õigus end PKK vastu kaitsta, on nii USA kui ka NATO liitlased kutsunud Ankarat üles rahukõnelusi kurdi separatistidega jätkama. Samas on USA jaoks oluline, et nüüdsest saab Islamiriigi vastases võitluses kasutada Türgi õhuväebaase.
Erdogani eilne avaldus
Türgi president Recep Tayyip Erdogan teatas eile, et praegusel hetkel pole võimalik rahukõnelusi kurdi separatistidega jätkata. Samuti kutsus riigipea parlamenti üles võtma saadikupuutumatus nendelt poliitikutelt, kes "terrorirühmitustega" koostööd teevad. Selles võis näha vihjet just HDP-le, sest väidetavalt on opositsioonierakonnal kontaktid PKK-ga.
Erdogani tegi avalduse mõned päevad pärast seda, kui Türgi alustas Põhja-Iraagis õhurünnakuid Kurdistani Töölispartei (PKK) positsioonide vastu. PKK on teatanud, et rünnakud on muutnud rahuprotsessi mõttetuks, samas pole nad ametlikult teatanud rahukõnelustest loobumisest.
Türgi alustas PKK-ga rahukõnelusi 2012. aastal. 1984. aastast saadik kestnud konfliktis on hukkunud umbes 40 000 inimest, peamiselt on vägivalda esinenud Türgi kaguosas.
Üsnagi ebakindel relvarahu oli püsinud alates 2013. aasta märtsist, kuid Türgi alustas nüüd õhurünnakuid seoses sellega, et äsja tapeti väidetavalt PKK poolt mitu Türgi sõdurit ja politseinikku.
PKK on aga süüdistanud Türgi võime koostöös äärmusrühmitusega Islamiriik, eriti on selliseid väiteid esitatud pärast eelmise nädala ohvriterohket terrorirünnakut Suruci linnas. Islamiriigi enesetaputerroristi korraldatud plahvatuses hukkus kümneid kurde ja vasakpoolseid aktiviste, kes plaanisid minna Süüriasse Kobane linna abitöödele. Ankara on omakorda süüdistused islamiäärmuslastega koostöö tegemises tagasi lükanud.
Paljude kurdide hinnangul üritab Erdogan võitlust PKK-ga elavdades patriotismi üles kütta ning vähendada kurdimeelse opositsioonierakonna HDP toetust enne võimalikke ennetähtaegseid valimisi.
Erdogani on juba palju kritiseeritud, et ta on uue valitsuskoalitsiooni moodustamisega liiga kaua venitanud. Mõned kriitikud on ka väitnud, et venitamisega üritatakse esile kutsuda ennetähtaegseid valimisi.
Juuni alguses toimunud valimised võitis Erdogani partei AKP 41 protsendiga. Tegu oli järsu langusega, mis tähendas 18 saadikukoha kaotust ning seda, et üksi partei enam valitseda ei saa.
Vabariiklik Rahvapartei (CHP) tuli valimistel teiseks, kogudes 25 protsenti häältest. 16,5 protsendiga oli kolmas Natsionalistlik Liikumine (MHP) ja neljas kurdimeelne Rahvademokraatlik Erakond (HDP), mis kogus 13 protsenti häältest.
Türgis on aastate jooksul keelatud mitmeid kurdide erakondi. Erdogan on süüdistanud HDP-d koostöös PKK-ga, kuid samas pole ta nõudnud partei keelustamist. Küll aga soovib ta, et "terrorirühmitustega seotud" poliitikutelt saadikupuutumatus ära võetaks.
Erdogani võimuerakonna AKP pressiesindaja Besir Atalay teatas, et rahukõnelused kurdi võitlejatega võivad jätkuda, kui "terroristlik element" relvad maha paneb ja riigist lahkub.
"Me ei saa praegu öelda, et rahuprotsess on de facto lõppenud. Selle toimimises on praegu paigalseis, kuid kui selleks soovi avaldatakse, võib jätkata sealt, kus me pooleli jäime," lisas ta Ankaras toimunud pressikonverentsil.
Türgi suhted erinevate kurdi liikumistega
Ankara on teatanud, et käimasoleva õhuväeoperatsiooni sihtmärkideks on Islamiriik ja PKK. Seega muud kurdi rühmitused Türgi sihikul hetkel ei ole.
Piirkonnas osaleb relvastatud võitluses kolm peamist kurdide liikumist.
Esimene on Kurdistani Töölispartei (PKK), mis sõdib juba aastakümneid Türgis sealsete valitsusvägedega ning omab baase ka Põhja-Iraagis, kus sõditakse ka Islamiriigiga.
Teine on Süüria kurdide erakond PYD ja selle sõjaline tiib YPG, mis sõdib Süürias Islamiriigiga. Türgi valitsus on kinnitanud, et Süüria kurdid sõjaliste operatsioonide sihtmärgiks ei ole. Samas suhtub Ankara neisse umbusuga, sest liikumisel on sidemeid PKK-ga. Türgi valitsus on öelnud, et Süüria kurdidega saaks koostööd teha, kui viimased ei kujuta Türgile julgeolekuohtu ning loobuvad koostööst Süüria presidendi Bashar al-Assadiga.
Kolmandaks on Iraagi Kurdistani autonoomse piirkonna valitsus ja selle relvajõud (Peshmerga). Nendega on Türgil küllaltki head suhted ning Peshmerga võitlejatel lubati eelmise aasta Kobane lahingute ajal läbi Türgi Süüriasse liikuda. Peshmerga on Iraagis üks peamisi Islamiriigiga võitlevaid jõude.
Lisaks sõjalistele vahenditele nõuavad kurdid oma õigusi ka poliitikas osaledes. Praegusel hetkel on peamiseks kurdi huvisid esindavaks erakonnaks Türgis eelpool mainitud Rahvademokraatlik Erakond (HDP), mis kogus juunis toimunud valimistel 13 protsenti häältest. Märkimisväärne on, et vasakpoolse partei poolt ei hääleta üksnes kurdid, vaid ka teised Türgi elanikud, samuti on erakonnal head suhted teiste opositsioonijõududega.
Toimetaja: Laur Viirand