Raport: Venemaa püüab majanduse kaudu mõjutada Ida-Euroopa riikide poliitikat (1)

Video
Lauri Tankler, Washington
13.10.2016 21:33
Rubriik: Välismaa

Värske USA ja Bulgaaria mõttekodade raport näitab, kuidas Venemaa püüab majanduslikke hoobasid kasutades mõjutada Ida-Euroopa riikide poliitilisi arenguid.

Washingtonis rahvusvaheliste ja strateegiliste uuringute keskuses (CSIS) tutvustatud raport kirjeldab, kuidas viimase kümne aasta jooksul on viies Kesk- ja Ida-Euroopa riigis Venemaa majanduslik mõju omakorda hakanud mõjutama poliitilisi otsuseid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me leidsime, et kui Venemaa majanduslik mõju riigis hakkas kasvama, muutis see näiteks seda, kuidas meediamaastik toimis või pangandussektor või energiasektor muutus kinnisemaks. Niimoodi tekitas see ringkaitse, mis omakorda suurendas nii majanduslikku jalajälge, aga seejärel ka poliitilist mõju, toetades näiteks erakondi ja indiviide, kes toetasid Venemaa seisukohti," selgitas CSIS-e Euroopa suuna direktor Heather Conley.

Ungarit, Bulgaariat, Serbiat, Slovakkiat ja Lätit uurinud raporti autorite sõnul on NATO-l ja Euroopa Liidul vaja pöörata Venemaa majanduslikule mõjule eraldi tähelepanu.

Raporti esitlusel sõna võtnud USA välisministeeriumi Euroopa ja Euraasia asjade asekantsler Kathleen Kavalec nimetas, et Venemaa on hakanud avalikumalt agressiivset välispoliitikat ajama.

"Venemaa agressioon Ukrainas on kõige väljapaistvam demonstratsioon sellest, et Moskva on valmis rahvusvahelisi reegleid rikkuma. Aga samal ajal kui Ukraina on unikaalne nähtus, näeme me koordineeritud ja agressiivseid tegevusi Venemaa poolt ka mujal Euroopas ja Ameerika Ühendriikides," ütles ta.

Kavaleci sõnul on aga oluline ära märkida, et Venemaa-poolne survestamine eri riikides võib aga mõjuda nende eesmärkidele vastupidiselt.

"Ma arvan, et kuna mõned nendest käikudest on niivõrd jultunud, tekitavad nad iseenesest vastureaktsioone," märkis Kavalec.

Raporti autorid on näiteks välja toonud, et uuritud riikides oli just Läti üllatavalt hästi suutnud Venemaa mõjutustele vastu hakata, näiteks kas või korruptsiooniga võitlemisel, sest sealsed juhid teadvustasid neid riske.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus