"Välisilm" analüüsis, kuidas paistab USA-Vene suhete seis Washingtonist vaadatuna
Ameerika Ühendriikides mainitakse Venemaad uudistes eelkõige selles kontekstis, kuidas suhtub Venemaasse vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump, märkis ERR-i USA korrespondent Lauri Tankler saates "Välisilm".
Alles kolmapäeval toimunud viimases presidendikandidaatide teledebatis otsustas Trump lõpuks hukka mõista Venemaa erinevad küberrünnakud ja nende seotuse demokraatide e-kirjade lekitamisega, kuid isegi siis ei nõustunud ta USA luureametkondade hinnangutega, et Venemaa nende rünnakute taga on.
See, et USA luureametkonnad nimetasid paar nädalat tagasi otseselt Venemaa valitsuse tippametnike vastutavateks e-kirjade häkkimise ja valimispunktide küberründamise eest, on paljude ekspertide sõnutsi enneolematu, kuid isegi siin hoiavad kogenumad vaatlejad end natuke tagasi - eks USA ole omal ajal isegi püüdnud mõjutada erinevaid valimisi ja valimistulemusi teistes riikides.
Seega üldiselt paistab ameeriklastele, et Venemaa pingutab üle.
"Osati on see minu arvates venelaste ülereageerimine läänepoolsele teravale kriitikale - teravale, aga täiesti õigustatud kriitikale. Ja osati on see Putini soov kasutada väidetavat välisohtu selleks, et oma toetust Venemaal suurendada. Ma isiklikult ei arva, et sõjaoht oleks õhus. Muidugi võib tekkida olukordi tänu Kremli kombele saata oma lennukeid ameeriklaste lennukitele ja laevadele väga lähedale. Aga peale selle on minu arvates tõenäosus, et ameeriklased ja venelased päriselt üksteist tulistama hakkaksid, väga väike," selgitas mõttekoda Atlantic Council esindav endine USA suursaadik Ukrainas John Herbst.
Samuti arvatakse, et ajakirjanikud pingutavad üle, kui nad selle kohta küsimusi küsivad. Näiteks leidis sarnane mõttevahetus aset äsja USA välisministeeriumi pressikonverentsil.
"USA ja Venemaa retoorika intensiivsust jälgides, kas te ütleksite, et tegemist on USA-Venemaa suhete madalaima punktiga külmast sõjast alates?" küsiti riigidepartemangu kõneisikult.
"Ma ei ole ajaloolane, et... ma ei oskaks. Ma ei tea. Ma liitusin mereväega aastal 1986 ja üsna lihtne on eeldada, et suhted olid üsna intensiivsed USA ja Nõukogude liidu vahel. Aga jah, ma pole piisavalt ajaloolane selleks, et mõõta seda. Ilmselgelt on meil jätkuvalt suuri erimeelsusi Venemaaga mitmel teemal - kas küberteemadel, Ukraina ja kindlasti viimasel ajal Süüria teemal. Ja me ei ole tagasihoidlikud nende erimeelsuste väljaütlemisel. Aga see ei tähenda, et me ei otsiks edasiminekuid, ühiseid huve ja võimalusi liikuda edasi, see on jätkuvalt meie jaoks oluline. Aga ma... ma olen vale inimene, kelle käest küsida, kas see on madalaim punkt. Mul pole sellist ajalootunnetust," vastas pressiesindaja John Kirby.
"Lõppude lõpuks on meie hinnangul Venemaa suur ja oluline riik sõjaväega, mis jääb ainult meile alla, mis peaks olema maailmas pigem osa lahendusest, mitte olema osa probleemist. Aga nende käitumine on rahvusvahelisi norme ja reegleid kahjustanud sellisel moel, et me peame sellele tähelepanu pöörama," kommenteeris omakorda president Barack Obama.
John Herbsti hinnangul pole Moskva harjunud kuulma teravat kriitikat nende poolt "nõrgaks" peetud Obama administratsioonilt.
"USA valitsus, avalik arvamus, meie ühiskond on mures selle pärast, et venelased häkivad ameeriklaste e-kirju ja selle pärast, et Moskva võib-olla proovimas mängida mänge meie presidendivalimistega. Ja seetõttu on president ja tema valitsus kritiseerinud seda väga tugevalt. Ja Venemaa pole harjunud kuulma sellist kriitikat Obama valitsuselt, mida nad on varem pidanud nõrgaks. Ja hiljuti, viimase paari nädala jooksul oleme me kuulnud väga tugevaid seisukohti mitte ainult USA-st vaid ka Lääne-Euroopa riikidest, mis rängalt kritiseerivad Kremli barbaarset käitumist Süürias," lausus ta.
Umbes kuu aega tagasi vestles Tankler Venemaa ja Süüria teemal ühe eksperdiga, kes võttis USA ja Venemaa suhtumise üsna teravalt kokku.
"Minu arvates me peame meeles pidama, et Venemaa tahab, et küsimus oleks Venemaa ja Ameerika Ühendriikide suhetes. Aga tegelikult on küsimus Euroopas. USA hoolib Euroopast ja mängib oma rolli, Venemaa asub Euroopas, seda ei saa kuidagi sealt välja. Venemaa narratiiv on see, et Euroopa riigid on USA sülekoerad ja ainus riik, kellega läbi rääkida, on Ameerika Ühendriigid. Ma arvan, et Ukraina olukord näitas, et see ei ole päris nii - et Euroopa riikidel on oma seisukohad ja oma võim. Ma arvan, et on oluline jätkata seda joont ja mitte leppida Venemaa suhtumisega, et Euroopa on justkui allutatud partner USA-le - tegemist on olulise parteriga, kelle liitlaseks on USA," rõhutas strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse CSIS analüütik Olga Oliker.
Toimetaja: Laur Viirand